Tartu Ülikooli rektori kandidaatide Volli Kalmu ja Mart Ustavi valimisprogrammidest tõuseb teiste tähtsate teemade kõrval esile õpetajakoolituse senisest jõulisem korraldamine ning õpetajakutse väärtustamine.
Tellijale
Rektoriks pürgijad tugevdaksid õpetajakoolitust
7. mai 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õpetajakoolituse valdkond on sedavõrd oluline, et koos teaduskondadega võiks kaaluda, vähemalt stabiilse korralduse saavutamiseni, isegi vastava prorektori ametisse kutsumist,» leiab Eesti Teadusagentuuri juht ja rakendusgeoloogia professor Volli Kalm.
«Ilmselgelt on õpetajakoolitus oluline ja strateegiline ülikooli tegevusala, mille korraldamisega ei saanud hakkama ei Jaak Aaviksoo ega Alar Karise rektoraadid,» tõdeb biomeditsiinitehnoloogia professor akadeemik Mart Ustav.
«Ma ei saa öelda, et mitte midagi ei oleks tehtud, pigem on tehtud palju alates uue teaduskonna moodustamisest, siis selle liitmisest teise teaduskonnaga ja nii edasi,» täiendab Mart Ustav. «Kuid kunagi ei pingutatud piisavalt, et oleks moodustunud toimiv struktuur ja tegevus oleks saanud käima minna ning jätkusuutlik üleülikooliline õpetajakoolitus oleks reaalsus.»
Koolitus liiga hajali
Ustavi arvates on probleem õpetajakoolituse hajutatus teaduskondade vahel, teaduskondade napp koostöö, erinevad arusaamad ning soovimatus teistest teaduskondadest aineid võtta ja seega õpperaha käest ära anda.
«Lühidalt: niigi pisikese teki tirimine ainult oma külmetavate jalgade soojendamiseks,» näeb Ustav. «Kuni õpetajakoolitus jääb teaduskondadesse laiali, jääb see probleem püsima. Seega tuleb ülikoolis õpetajakoolitus konsolideerida.»
Mart Ustav tunnistab, et selge eelistus, kuidas koolituse koondamist teha, saab tekkida tal siis, kui on arutanud küsimuse läbi kõigi asjasse puutuvate inimestega.
Ta rõhutab, et üksmeele leidmine ning seejärel kindel ja mõtestatud tegutsemine on möödapääsmatu.
«Olen veendunud, et see probleem on kindlasti ülikoolis lahendatav ja õpetajakoolitus toimib viie aasta pärast väga efektiivselt. See oleks oluline ülikooli panus Eesti ühiskonda ja kahju, et see küsimus on siiani lahenduseta,» resümeerib professor Ustav.
Professor Volli Kalmu arvates pole ülikool arendanud õpetajakoolitust järjekindlalt, luues esmalt haridusteaduskonna, liites selle siis sotsiaalteaduskonnaga ning sünnitades lisaks Pedagogicumi – üliõpilaste ja õppetööta teaduskondadevahelise konsortsiumi, mis pole hakanud soovitult toimima.
«Pidevad muutused tekitavad noortes õppejõududes ebakindlust ega motiveeri neid oma tulevikku õpetajakoolitusega siduma,» leiab Kalm, mööndes, et teaduskondade liitmine võis olla põhimõtteliselt õige.
«Pedagogicumi loomisega hägustati aga juhtimine ja koordinatsioon taas ära,» hindab Kalm. «Juht jäi ilma vajaliku administratiivse toeta, et suuta viia kooskõlla õpetajakoolitusega tegelevate teaduskondade suhtumisi.»
Volli Kalmu meelest tuleb õpetajakoolitus viia ruttu tasemele, mis tagaks Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri täisakrediteeringu ehk uue hindamise alles seitsme aasta möödudes. Enamik TÜ õpetajakoolituse õppekavadest on aga akrediteeritud kõigest kolmeks aastaks.
Kalm ei nimeta otse praegu koolidesse minevate noorte õpetajate puudusi, kuid vihjab, et sotsiaal- ja haridusteaduskond on suurendamas psühholoogia ainete osa pedagoogide ettevalmistuses.
Tarvis autoriteedi otsust
Kolmas rektorikandidaat, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor ning rakubioloogia professor Toivo Maimets meenutab, et bioloogia-geograafiateaduskonna dekaanina pani ta 1990. aastate keskpaigaks käima põhikooli mitme aine õpetaja õppekavad.
«Need toimisid väga hästi kuni hetkeni, mil põhikooliõpetaja koolitust ülikoolis tsentraliseerima hakati ja loodi haridusteaduskond,» leiab Maimets.
«Autoriteetsetest otsustest on viimastel aastatel õpetajakoolituse korraldamisel vajaka jäänud. Haridus- ja teadusministeerium võib kaotada lootuse, et Tartu Ülikoolis kunagi süstemaatiline põhikooli tasemel õpetajakoolitus käima saab, ning võib otsustada ressursid mujale viia,» hoiatab Toivo Maimets.