Tervishoiumuuseum korraldab loengusarja parateadustest

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervishoiumuuseum.
Tervishoiumuuseum. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Eesti tervishoiumuuseum korraldab koostöös Von Krahli Akadeemiaga loengusarja «Uskumise jõud», kus räägitakse muuhulgas näiteks reinkarnatsioonist ja unenägude seletamisest.

Maikuu jooksul toimub neli loengut – «Mõtted ja tunded kui tervise loojad», «Märgid – sümbolid meis ja meie ümber», «Elu pärast surma ja reinkarnatsioon» ning «Unenägude sümboolika (inimese sisse vaatamine läbi unenägude)».

Tervishoiumuuseumi direktor Margus Jurkatam ütles teemavalikut kommenteerides, et kõike ei pea võtma sõna-sõnalt ja muuseumi eesmärk pole inimesi midagi uskuma panna, vaid mõtlema ärgitada.

«Näitused ja ekspositsioon on meil ikkagi tõsiteaduslikud, tegeleme ikkagi konkreetselt meditsiiniteadusega, aga samal ajal püüame näidata ka pehmemat poolt,» ütles Jurkatam ja lisas, et varemgi on korraldatud näiteks tervisekooli üritustesarja, kus räägiti toitumisest ja teistest nö pehmematest teemadest.

Jurkatami sõnul on «Uskumise jõu» korraldamine vajalik ka seetõttu, et inimese mõtteviis avaldab mõju tema tervisele. «Kui me räägime kasvõi stressist, siis mõtted mõjutavad inimest ja kokkuvõttes määrab ta ise, millest mõtleb ja kuidas oma mõtteid suunab, see mõjutab ka tervist,» tõi ta näite.

«Kõik see on ju seotud inimesega. Loomulikult ei ole see seotud tõsiteadusega,» ütles muuseumi direktor. Ta märkis, et näiteks unenägudesse on teadus aina tõsisemalt suhtuma hakanud ja nüüd uuritakse neid isegi Tartu Ülikoolis. «See on päris küsitav teema, et millist teavet me peaksime inimestele edasi andma,» ütles ta.

«Eesmärk pole inimesi seda uskuma panna, vaid panna nad selle üle mõtlema,» rõhutas Jurkatam ja avaldas lootust, et loengute kuulajad saavad sealt teadmisi, mida enda heaks kasutada.

Loengusarja korraldamine läheb muuseumile maksma 260 eurot, mis kulub lektoritasudeks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles