P, 29.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kohtujuhid: kohtunike palkade vähendamine pole solidaarne

Kohtujuhid: kohtunike palkade vähendamine pole solidaarne
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
President nimetas ametisse seitse uut kohtunikku.
President nimetas ametisse seitse uut kohtunikku. Foto: Elmo Riig / Sakala

Riigikohtu esimees Märt Rask ja Eesti Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik tegid avaliku pöördumise, milles tunnevad muret selle üle, et kohtunike palkade vähendamine 2010. aasta lõpuni pole solidaarne võrreldes teiste kõrgemate ametnikega, kelle palgad vaid külmutati 2010. aasta kevadeni.

«Mõistes Eesti majandusraskustest tingitud kohtunike palkade vähendamise vajadust ja olles solidaarne teiste avaliku sektori teenistujatega, peame vajalikuks märkida, et seaduses sätestatud palk on kohtuniku sõltumatuse kõige tugevam tagatis,» seisis Raski ja Eeriku avalduses.

Nad leiavad, et vähendades kohtunike palkasid, tuleb silmas pidada seda, et säiliks seadusandliku, täitevvõimu ja kohtuvõimu väljakujunenud palgaproportsioon, mis on õigusemõistmise autoriteedi seisukohalt tähtis.

Kärpes pole solidaarsust

Solidaarsuspõhimõtte rakendamine avaliku sektori palkade vähendamisel eeldab seda, et iga ametniku palk väheneb reaalselt seaduses või määruses ettenähtud kärpe võrra. Avaldajate hinnangul näitab praegune palgafondi kärbe küll kokkuhoidu, kuid mitte solidaarsust.

Kohtunikud juhivad tähelepanu sellele, et Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadus kehtestas piirangu kõigi selle seadusega hõlmatud ametnike gruppide palkade külmutamiseks kuni 28. veebruarini 2010. a.

Sellega jäi kohtunike palk tasemele, mis on arvutatud 2007. a keskmisest palgast. Kohtunike palkade vähendamise seaduse eelnõu, mis lähtub n-ö külmutatud palgatasemest, vähendab kohtunike palku võrreldes teiste samasse gruppi kuuluvate ametnike palkadega 7 protsenti ja näeb kohtunike jaoks ette vähendatud palkade maksmise kuni 31. detsembrini 2010. a.

«Jääb selgusetuks, mis põhjusel teiste ametnike palgad on külmutatud kuni 28. veebruarini 2010, kohtunike palku aga vähendatakse kuni 31. detsembrini 2010. Eelnõu selline suunitlus ebavõrdsele kohtlemisele vähendab võimuharudevahelist usaldust ja tekitab põhjendamatuid riske, mis annab aluse kahelda eelnõuga vaid käesoleval aastal saavutatava 13 miljoni krooni suuruse kokkuhoiu mõistlikkuses. Näeme ohtu, et märtsist 2010 võib osa kõrgemate riigiametnike palk kujuneda teistsugustel alustel kui kohtunikel,» seisab avalduses.

Konkurentsivõimeline palk

«Kohtuniku palk kui kohtuniku ainuke sissetulekuallikas peab jätkuvalt olema konkurentsivõimeline juristide tööjõuturul ning säilitama oma maine võrreldes näiteks prokuröride, advokaatide, notarite ja kõrgete politseiametnike sissetulekutega, mis tagab selle, et kohtunikuametisse kandideerivad ka tulevikus parimad juristid. Selle põhimõtte kergekäeline ja kiireloomuline kahtluse alla seadmine võib pikaajaliselt kahjustada õigusemõistmise kvaliteeti,» leiavad Rask ja Eerik.

Nad loodavad, et ka täitevvõim on võimeline rakendama solidaarsuspõhimõtteid valitsussektoris palkade vähendamisel.

Avalduses lisatakse ka, et solidaarne palgakorralduse muudatus eeldab nii avaliku teenistuse seaduse kui ka töölepingu seaduse sellist muutmist, et tekiks võimalus töö- või teenistussuhteid ühepoolselt muuta. «Selliste muudatuste põhiseaduspärasus ei ole selge,» leiavad Rask ja Eerik.

Märksõnad
Tagasi üles