Välisminister Urmas Paet ütles Teises maailmasõjas Eestisse deporteeritud juutidele pühendatud mälestuskogunemisel, et holokausti mälestuse jäädvustamine annab õppetunni tulevikuks.
Paet: meie ühine mälu peab välistama uued kuritööd
9. mai 2012, 17:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna meenutati Tallinnas Patarei vangla juures Prantsusmaalt Eestisse deporteeritud juute, kes toodi siia 1944. aastal konvoiga number 73.
Paet ütles, et viimaste aastakümnete jooksul on holokausti uurimisel ja mälestuse jäädvustamisel tehtud hindamatult palju tööd ning selle töö tulemusel on selgemaks saanud ka konvoi nr 73 saatus.
«Tänane mälestusüritus ja siinne mälestuskivi on samuti osa sellest tööst, mis ei luba meil unustada holokausti ega ka kõikide teiste inimsusvastaste kuritegude ohvreid,» ütles Paet.
Välisministri sõnul on tänane Euroopa päev, millega tähistatakse rahu ja ühtsust Euroopas ning Euroopa integratsiooni algust paljuski kantud mõttest, et Teise maailmasõja hävitustöö ja inimsusevastased kuriteod ei saaks enam kunagi korduda. «Tugevam kui ükski riikide liit, on meie ühine mälu,» ütles ta. «Pidagem kalliks mälestust inimestest, kes jätsid oma elu nende kuritegude tõttu.»
68 aasta eest, 1944. aasta maikuus saabus Patarei vanglasse viis vagunit umbes 300 küüditatuga, kelle saatusest ei olnud nende pereliikmed ja lähedased aastakümneid teadlikud. Konvoi liikmete omaksed arvasid pikka aega, et nende lähedaste lõplik sihtpunkt oli Auschwitz.
79 konvoi hulgast, millega deporteeriti 1942. aasta märtsist kuni 1944. aasta augustini Prantsusmaalt Drancyst prantsuse juute, suunati üks konvoi siiani teadmata põhjustel okupeeritud Baltimaadesse. See oli konvoi number 73, mis lahkus Drancyst 15. mail 1944. aastal.
Konvois olnud inimestest suunati ligikaudu 600 meest Kaunasesse Fort IX-sse ja viis vagunit umbes 300 inimesega liikusid edasi Tallinna, kuhu nad jõudsid arvatavasti 20. mail. 1. septembril 1944 deporteeriti 34 ellujäänut edasi Stutthofi koonduslaagrisse Poolas. Kõigest 22 ellujäänut naasis 1945. aastal Prantsusmaale.
Assotsiatsioon «Konvoiga nr 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad» viibib 8. – 10. mail mälestusretkel Eestis. Assotsiatsioon koondab umbes 500 perekonda, kes esindavad 286 deporteeritut.
Deporteeritute mälestuseks näidatakse homme kell 18.00 kinos ARTIS konvoile nr 73 pühendatud dokumentaalfilmi.