Sutrop: Nõukogude-kogemus aitab Eestit kriisist välja

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Margit Sutropi hinnangul tuleb Eestile teiste majanduskriisis vaevlevate riikidega võrreldes kasuks meie Nõukogude ajast pärit oskus nappidel aegadel toime tulla.

Kogumiku koostasid Margit Sutrop (pildil), Pille Valk ja Katrin Velbaum.

FOTO: Peeter Langovits

Hetk öölaulupeost Tallinna lauluväljakul 1988. aasta 11. juuni varahommikul, umbes kell 5..

FOTO: Erkki Raskinen.

Nõukogude Liidu lipp.

FOTO: ITAR-TASS/Scanpix.

Sõprussuhted teiste riikide esindajatega arendavad erinevate piirkondade vahelist koostööd.

FOTO: Lennart Rikk


«Nii nagu me võitlesime end vabaks väga raskest olukorrast, saame me praegu öelda, et suudame end väga raskest olukorrast jälle jätkusuutlikuks ühiskonnaks võidelda,» tõmbas Sutrop enne tänast arvamusliidrite lõunat paralleele Eesti taasiseseisvumisega.

Tema sõnul kulub see kogemus praegu marjaks ära. «Kui me oleme harjunud rohkem kitsamates oludes olema, siis saame ka raskemates oludes rohkem ära teha. Me ei jää ootama, et küllus jätkuks, vaid õmbleme oma riided ümber ja kasutame ära need moosivarud, mis meil on keldrisse varutud.»

Õppigem kuulama

Sutropi väitel suudaksid Eesti elanikud varasema kogemuse najal samuti ka ideid paremini tööle panna.

«Küsimus on selles, et me peame õppima kuulama, mis need ideed on. Poliitika tegijad peavad õppima kuulama, mis on rahva ja ettevõtjate hulgast tulnud ideed. See tähendab rohkem usaldust, koostööd ja dialoogi.»

Sutrop rõhutas, et tuleb aru saada, et majanduskasv ei ole eesmärk omaette. «Majanduskasvu ja heaolu on meil väga kaua absolutiseeritud. Tegelikult on see ainult vahend, et inimene saaks õitseda, et meie ühiskond ja eesti rahvas võiks olla jätkusuutlik.»

Tema sõnul võib nüüd kriisi mõjul loota nihet, kus inimesed ja poliitika kujundajad hakkavad mõtlema selle üle, mis on üldse elus põhiline, ning vaatavad ümber prioriteedid, asetades suurema tõhu eesti keele, kultuuri ja rahvuse jätkusuutlikkusele.

Ise aktiivseks

Sutropi sõnul annab kriis ka lootust, et väheneb suhtumine, et küll keegi teine lahendab ära meie probleemid, ning inimesed hakkavad rohkem mõtlema, mida nad saavad ise ära teha, et meie riigi olukorda parandada.

«See tähendab paljusid huvitavaid innovaatilisi ideid mitte ainult majanduse päästmiseks, vaid kogu ühiselu korraldamiseks. Ta vabastab ühiskonna raha- ja tarbimisorjusest.»

Sutrop kutsus töötajaid pakkuma lahendusi oma firma olukorra parandamiseks - nii hoolikalt nagu ta mõtleb, milliseid tomatitaimi kodus aknalaul kasvatada, võiks ta ka oma töökoha peale mõelda. «Tööviljakuse kasv on see, mis meid ka majanduslikus mõttes edasi viib.»

Firmajuhile nõu andma

Sutropi sõnul võivad praegu mitmed ülemused olla palju enam valmis oma allujaid kuulama, kui töötajad käivad välja ideid, kuidas ettevõttes tööd paremini korraldada

Ta kutsus inimesi üles mitte kommenteerima anonüümselt ja sapiselt internetiväljaannete kommentaariumides, vaid olema aktiivsed enda firmas.

«Ärgu pritsigu oma viha ja sappi välja anonüümselt, vaid tõstku käsi püsti ja öelgu, minul on hea idee. Kuulake, teeme seda.»

Postimees kutsus täna hotelli Olümpia konverentsikeskusesse iga-aastasele lõunale paarsada Eesti arvamusliidrit, et arutleda teemal «Kriisi võti - mõistus või tunded?»

Tagasi üles