Üks Chicago tippkohtumise põhiteemadest saab olema Afganistani sõda ja sõjalise vastutuse üleandmine kohalikele 2014. aasta lõpuks. Kui Eesti ja Läti on lahkumiskavadega veel äraootaval seisukohal, siis näiteks Poolal ja Leedul on plaanid üpris selged.
Möödunud nädala lõpus Tallinna külastanud Poola välisministeeriumi aseriigisekretäri Bogusław Winidi sõnul on nende kavad üsna konkreetselt paigas. «Praegu on meil Afganistanis 2500 sõdurit. Me hoiame seda hulka tänavu oktoobrini,» kirjeldas ta.
«Oktoobris vähendame oma kontingenti 1800 sõdurile ja hoiame neid veel 2013. aasta oktoobrini,» jätkas ta. «2014. aastal hoiame seal umbes 1000 sõdurit. Selle aja jooksul loodame, et meiega Ghazni provintsis teenivad afgaani üksused võtavad vastutuse üle.»
Ka Leedu lahkumisplaanid on nende kaitseministri Rasa Juknevičienė sõnul selged. «Me peame kohalike väljaõpet kiirendama ja seda me ka teeme,» rääkis ta nädalavahetusel Lennart Meri konverentsi ajal Postimehele. «Loodan, et saame Ghori provintsis anda vastutuse kohalikele julgeolekujõududele üle tuleva aasta lõpuks. Loodame siis kompanii koju tuua.»
Läti kaitseminister Artis Pabriks jäi üldsõnalisemaks, märkides, et nende kavad sõltuvad ka partnerite omadest. «Me pole Afganistanis mitte ainult NATO liikmetena, vaid ka tihedalt seotud oma Norra ja Leedu partneritega,» lausus ta. «Me näeme end osana ühisest lahkumispingutusest, mitte soovist tungelda väljapääsu juures selle pärast, kes on esimene.»
Pabriks ei välistanud, et nende kompanii võib asukohta Afganistanis muuta – see on midagi, millele paljud liitlased eelistavad lihtsalt kojutulekut, olles vastutuse oma praeguses teenistuspiirkonnas afgaanidele üle andnud. Arvestades, et keerukamates kohtades olevad riigid on ebasoodsamas olukorras, on selline lähenemine saanud ka palju kriitikat.
Läti on Afganistani läkitanud selle loodeosas Faryabi provintsis Norra väejuhatuse all teeniva jalaväekompanii ja eriväelased, kes on koos leedu kolleegidega tulises lõunaprovintsis Kandaharis.
Erivägede puhul tunnistas Juknevičienė, et need võivad Afganistani jääda ka pärast 2014. aastat. «Me jääme sinna seni, kuni meie partneritel ja NATO-l selleks vajadus on,» ütles ta. «Meie eriväelastel läheb väga hästi ja ma olen uhke selle üle, mida nad teevad.»
Vastuseks küsimusele, kas poolakad võiksid mingil moel Afganistanis sõjaliselt esindatud olla ka pärast 2014. aastat, tunnistas Winid, et see on praegu suur küsimus. «See otsus tuleb teha NATOs ja ma ei saa praegu öelda, mis saab olema NATO otsus, aga usun, et mingi tugi afgaanidele peab olema, näiteks instruktorid,» lausus ta.