Eesti pangandusasutuste kaudu toetati Venemaa endise väetisemagnaadi Dmitri Rõbolovlevi äritegevust enam kui miljardi krooniga.
Tellijale
Oligarh tahtis Eestist hiigellaenu
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
16. mai 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma ühe rikkaima inimese äri Venemaal üritati päästa Eesti kaudu, tehingut siin vahendanud finantsnõustajad teenisid 30 miljonit USA dollarit, selgub altkäemaksu võtmises süüdi mõistetud kapo korruptsiooniuurija Indrek Põdra ütlustest.
Kaaliumkarbonaatväetise tootmine maa-alustest kaevandustest on kümneid miljardeid dollareid väärt äri. Vastava ala maailmaturust umbes viiendik kuulub 24 miljardile dollarile hinnatud Venemaa hiigelettevõttele Uralkal (12 500 töötajat ja 2011. aasta toodang 11,5 miljonit tonni – toim), mille omaniku Dmitri Rõbolovlevi saatus rippus veel paar aastat tagasi Venemaa poliitikas juuksekarva otsas.
Nagu selgub Põdra kriminaalasja materjalidest, üritasid Eestis elavad finantsnõustajad kolm aastat tagasi Rõbolovlevile siin tootmise laienemiseks hankida hiigellaenu – 1,25 miljardit krooni. Venemaal puudus nn oligarhide hulka kuuluval Rõbolovlevil poliitilise ebasoosingu tõttu igasugune lootus sellist laenu saada.
Tehingu finantsnõustajateks olid Eestist Oleg Smoli ja Roman Loban. Mehed, keda kitsam äriringkond teab Eestis aastaid kui Sampo panga ja Swedbanki nimel mitteresidentide ehk välismaalastest klientidega tegelnud nõustajaid.
Ehkki Swedbank keeldus Põdra väitel raskel majanduslikul ajal laenu andmast, kusagilt see raha Eesti kaudu Rõbolovlevile siiski leiti – kui uskuda kapos kõrgel ametikohal töötanud mehe juttu. Kust täpselt, kriminaalasjast ei selgu.
Tänutäheks said Smoli ja tema kriminaalasja materjalides «jooksupoisiks» kutsutav Loban Põdra väitel priske vahendustasu – 30 miljonit dollarit. Nagu Smoliga isiklikult hämaraid asju ajanud korruptsiooniuurija Põder eeluurimisel rääkis, oli see piisav summa, et mõlemad mehed pangast töölt lahkuksid ja elu nautima asuksid.
Nii elab Loban suure osa ajast Dominikaani Vabariigis, samal ajal kui Smoli toimetab endiselt Eestis. Postimehe telefonikõnedele viimane eile ei vastanud.
Tõsi, mõlemad on endiselt aktiivselt seotud finantsprobleemide lahendamisega. Ning maailma saja rikkaima inimese hulka kuuluv Rõbolovlev ei kuulu enam väetisetootjate hulka – ta pidas paremaks müüa oma osaluse ettevõttes 6,5 miljardi dollari eest Kremliga paremates suhetes olevatele ärimeestele.
Teatud mõttes oli see sundkäik, sest talle kuulunud kaevandusettevõte oli pärast 2006. aastal kaevanduses juhtunud traagilist õnnetust võimude pideva tähelepanu all. Kui esimene uurimine tõestas, et õnnetus juhtus geoloogilistel põhjustel, siis ootamatult alustas Venemaa asepeaminister Igor Setšin 2008. aastal ettevõtte asjus uut finantsuurimist.
Kui algul võrreldi alustatud juurdlust skandaalse Jukose ja Mihhail Hodorkovski juhtumiga, kus eesmärk oli poliitiliselt sobimatu ärimehe kõrvaldamine, siis lõpptulemus ei olnud Rõbolovlevi jaoks siiski nii dramaatiline.