Riigikohtu kohtunik ja kriminaalkolleegiumi esimees Priit Pikamäe ütles, et riigikohtu otsus mõjuvõimuga kauplemise osas ei tohiks tulla üllatusena, sest vastav seadus on olemas olnud juba kuus aastat.
Riigikohtunik: seadus on olnud sama juba kuus aastat
17. mai 2012, 09:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikamäe sõnul ei saa ta kommenteerida riigiprokuratuuri otsust lõpetada kriminaalasi Ester Tuiksoo ja Priit Toobali mõjuvõimuga kauplemise asjus, kuna see ei jõudnud arutamiseks riigikohtu ette.
Samas otsustas prokuratuur süüdistamisest loobuda just nimelt pärast seda, kui tuli ilmsiks riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli otsus Tallinna endise linnavoliniku ja Pirita linnaosa halduskogu endise esimehe Mati Eliste kriminaalasjas.
Otsuses leiti, et ametiisiku mõjutamist ei saa käsitleda ebaseaduslikuna lähtuvalt korruptsioonivastases seaduses sisalduvatest ametiisiku poolt tasu võtmist keelustavatest normidest, vaid eraldi tuleb tuvastada tema poolt ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkus.
Seni on madalama astme kohtud sarnastel juhtudel lähtunud vaid korruptsioonivastase seaduse vastavatest sätetest ja sellele panustas ka Tuiksoo-Toobali süüdistust ette valmistanud riigiprokuratuur.
Pikamäe sõnul on see aga ekslik, sest eristada tuleb seaduslikku ja ebaseaduslikku ametiisiku mõjutamist. «Viimane on ka enesestmõistetav, sest igas ühiskonnas eksisteerib rida tegevusi, mis on sisuliselt käsitletavad - ka raha eest - ametiisiku mõjutamisena, kuid mis siiski ei saa olla kriminaalkorras karistatavad,» ütles Pikamäe, tuues näiteks advokaadid ja kutselised lobitöö organisatsioonid.
Sellest tulenevalt on ka karistusseadustikust alates 2006. aastast sätestatud, et kriminaalkorras karistatavaks saab pidada ainult sellist mõjuvõimuga kauplemist, mis on ebaseaduslik.
«Probleem, millele riigikohtu kriminaalkolleegium Eliste süüdistusasjas tähelepanu juhtis seisneb selles, et Eestis on tervikuna jäetud reguleerimata, millised on ametiisiku seaduslikud mõjutamise vormid, millest tulenevalt ei saa kohus ka otsustada selle üle, millised neist on ebaseaduslikud,» põhjendas Pikamäe.
Vastava seadusesätte puudumise tõttu ei jäänud riigikohtul muud üle, kui Eliste osaliselt õigeks mõista.
«Rõhutamist väärib, et nõue, et kuriteona karistamiseks peab ametiisiku mõjutamine olema ebaseaduslik, on karistusseadustikus must-valgelt kirjas olnud alates selle sätte kehtestamisest 25. mail 2006,» ütles Pikamäe. «Seega ei tulene see otsus riigikohtu tõlgendusest, vaid kohus kordas lihtsalt üle selle, mis seaduses on niigi kogu aeg olnud ette nähtud.»