Kuna Eesti Mereakadeemia ei läinud kaasa haridusministeeriumi soovitusega teiste kõrgkoolidega koostööd teha, moodustas minister komisjoni, mis kooli tuleviku suhtes otsuse peab langetama. Akadeemia seisab ühinemisele kategooriliselt vastu.
Algab debatt Eesti Mereakadeemia tuleviku pärast
17. mai 2012, 23:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minister Jaak Aaviksoo loodud komisjonis on lisaks ministeeriumi ametnikele Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
Just nimetatud kaks kooli on need, millega ministeerium soovitab mereakadeemial kulude kokkuhoiuks koostööd teha. Omavahelistel kohtumistel pole ametnikud teinud saladust sellest, et näeksid kooli meeleldi mõne olemasoleva õppeasutuse koosseisus, kelle õppekavad akadeemiaga suuresti kattuvad.
«Jama käibki selle ümber, et tahetakse mereakadeemiat kinni panna,» ütles Eesti Mereakadeemia nõukogu liige Hedi Kaupo. «Meie silmis ei ole see lihtsalt võimalik, see oleks sõna otseses mõttes merehariduse ärakaotamine.»
Sama meelt on ka mereakadeemia juhtkond, kes aprilli lõpus käis välja oma teesid: akadeemia lepib vaid iseseisvana jätkamisega ja praegused probleemid on tingitud pidevast riigipoolsest alarahastamisest.
Ka mereakadeemia nõunike kogu hinnangul tuleb lõpetada jutt Tallinna Tehnikakõrgkooliga liitumisest ning rõhuda sellele, et riigi toel Mereakadeemia Kopli hooned välja ehitada, et seeläbi kulusid kokku hoida. Oma kooli nimel võitlevad ka tudengid, kes saatsid presidendile ja õiguskantslerile deklaratsiooni olukorra stabiliseerimiseks mereakadeemias.
«Deklaratsiooniga me üritame näidata, et üliõpilased on need, keda see kõige rohkem puudutab. Räägitakse rahast, aga see, mida tudengitel tegelikult tarvis on ja mida mereharidus vajab, on
tahaplaanile jäänud,» leidis Kaupo.
Ministeeriumi sundkäik
«Mereakadeemia nõukogu võttis vastu otsuse, et nemad ei ole nõus liituma. Nad praktiliselt välistasid igasuguse koostöö, aga riigi koolina ei saa nad päris nii käituda,» ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets.
«Nad peavad ikkagi oma tegevusi suutma adekvaatselt planeerida ja pikemat aega on olnud probleeme sellega, et nende eelarve ei taha kuidagi tasakaalus püsida.»
Alates 2009. aastast on mereakadeemia taotlenud ministeeriumilt vahendeid eelarve puudujäägi katteks, milleks 2010. aasta lõpus anti täiendavalt 1 miljon krooni ning aasta hiljem 180 000 eurot, ent eelarveprobleemid pole kadunud.
Lisaks rahamuredele oli akadeemial raskusi õppekavagruppide üleminekuhindamisel, kui koolile ei antud õigust õppe jätkamist kahes õppekavagrupis. Hindajad tõid välja ka selle, et õppejõudude kõrge keskmine vanus on õppeasutuse jätkusuutlikkuse aspektist kriitiline ning korraliste õppejõudude nappus mõjutab kvaliteeti ja konkurentsivõimet.
Laidmetsa sõnul seda silmas pidades kasulik osa õppetööst ühendada või liituda mõne teise õppeasutusega, näiteks muutudes TTÜ kolledžiks. Seda oleks kerge saavutada, sest akadeemias õpetatavad alusained kattuvad mõnede kõrgkoolidega kuni 50 protsendi ulatuses.
Kui praegu midagi ette ei võeta ning akadeemia 2014. aastal läbi viidaval institutsionaalsel akrediteerimisel põrub, tähendab see kooli sulgemist. «Selleks, et kõik osapooled võtaksid asja väga tõsiselt, pandi ministri käskkirjaga ka vastav komisjon kokku,» põhjendas Laidmets, rõhutades, et komisjoni töö eesmärk pole liitumine, vaid tegevuskava koostamine.
Mereakadeemia näeb teisiti
Mereakadeemia analüüs aga näitab, et TTÜ või tehnikakõrgkooli õppekavad kattuvad akadeemia omadega tegelikult vähe, sest kõiki akadeemia kõiki aineid õpetatakse vaid merendusspetsiifilistena.
Mereakadeemia sadadesse tuhandetesse eurodesse küündiva võlgnevuse on aga põhjustanud akadeemia alarahastus. Kui 2006. aastal otsustati kolida akadeemia keskus Koplisse TTÜ endisesse peahoonesse, siis pidid akadeemia majanduskulud vähenema. Paraku ei ole ministeerium suutnud Lasnamäe ja Västriku tänava õppehoonet praeguseni maha müüa ja nii on mereakadeemial kaks peahoonet, mida ülal pidada.
Praegu on koolil ka konkreetne plaan, kuidas töötajaid koondades ja töötasusid vähendades võlgnevus likvideerida.
Mereakadeemia rektori Heiki Lindpere sõnul ei soovi ta enne 30. mail toimuvat komisjoni koosolekut olukorda kommenteerida, sest alles seal selgub, mida koolilt oodatakse.
Mart Laidmetsa sõnul on komisjoni eesmärk teha ministrile juunikuu jooksul ettepanek, kuidas mereakadeemia jätkab. Koolide liitmine esialgu plaanis ei ole. «Sel aastal ei saa seda enam läbi viia, kuna see peab olema enne uut õppeaastat läbi viidud ja läheks kiirustamiseks.»
Mida ka komisjon ei otsustaks, mereakadeemia saatuse otsustab haridus- ja teadusministri avaldus, mis peab saama valitsuse kinnituse.