Tabasin end déjà-vu tundelt, kui seisin Ugalas koos peaaegu saalitäie rahvaga «Ukuaru» lõppedes püsti, aplodeerisin tänumeeles etenduse tegijaile, märgates, et liigutusest olid pisarad silmis nii mitmelgi näitlejal, aga ka paljudel vaatajatel. Sest Veera Saare «Ukuaru», selle dramatiseering, lavastus ja mäng on südamest südamesse. See on meie rahva oma lugu.