Võrreldes eelmise aasta algusega on mitmekordistunud nende inimeste arv, kes töötuhüvitise taotlemisel paluvad arvestada ka välismaal töötatud aega. Kohalike tööturuametite kinnitusel on tagasitulijate arv kasvanud just selle aasta alguses.
Võõrsil töötuks jäänute arv mitmekordistus
19. veebruar 2009, 16:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui eelmise aasta jaanuaris soovis 44 inimest, et töötuskindlustushüvitise taotlemisel võetakse arvesse välismaal töötatud aeg, siis selle aasta esimesel kuul oli neid juba kolm korda rohkem ehk 137 inimest, ütles töötukassa pressesindaja Anu Ojasalu Postimees.ee'le.
Kui võrrelda kahte viimast aastat tervikuna, siis kasvas mullu selliste inimeste arv võrreldes 2007. aastaga poole võrra. Eelmisel aastal taotles hüvitist 440 välismaal töötanud inimest, 2007. aastal oli neid 219.
Välismaal töö kaotanute ja töötukassalt hüvitist taotlenute edetabelit juhivad võimsalt Soomest naasjad, keda oli mullu 330.
Iirimaalt tulijaid oli hüvitise taotlejate seas 92, Suurbritannias töötanuid 81, Norrast tuli tagasi 56 ja Rootsist 23 hüvitise soovijat. Milliste ametite ja erialade esindajatega tegemist on, ei osanud töötukassa öelda, kuna sellist statistikat ei koguta.
Saaremaale tulid tagasi ehitajad
Tööturuameti Saaremaa osakonna juhi Kaie Lepa sõnul võttis jaanuaris end töötuna arvele 34 välismaal töötanud inimest.
«Varem ei ole nii silmapaistvalt suures koguses tuldud, on olnud mõned üksikud,» rääkis ta Postimees.ee'le. Peamiselt on tegemist olnud noorte meestega, kes välismaal on teeninud leiba ehitajatena.
Lepa sõnul pole neil tagasitulijatele ehitustööd aga pakkuda, sest tööjõudu otsitakse vaid kaubandusse.
Tema kolleeg Jõgevamaalt, Liina Võsaste kinnitas samuti, et kui eelmisel aastal pöördus nende poole mõni üksik välismaal töötanu, siis nüüd on nende arv kasvanud. Samas kinnitas ta, et nende maakonnas pole kasv olnud plahvatuslik. Peamiselt on tuldud Iirimaalt, Soomest ja Norrast ning tegemist on inimestega, kes seal töötasid ehitusel või tegid lihttöid. Ka Jõgevamaal pole töökohti eriti pakkuda, Võsaste sõnul on neil vaid üksikud kohad, mis kohe ka täidetakse. «Enamik neist jääb meile töötuna arvele,» sõnas ta.
Välismaalt tulles küsi tõend kaasa
Töötukassa peaspetsialist Diana Treier paneb välismaalt Eestisse tulijatele südamele, et võõrsil töölt lahkudes on väga oluline taotleda kohalikust töötuskindlustusega tegelevast asutusest tõend E301. See kinnitab vastavas riigis omandatud töötamis- ja kindlustusperioode.
Tõendi olemasolu kiirendab oluliselt inimese töötuks jäämise korral töötuskindlustushüvitise määramist.
Kui inimene soovib saada Eestis töötuskindlustushüvitist, on tal õigus taotleda, et tema töötamise aja (ehk töötuskindlustusstaaži) hulka loetakse ka euroliidu, Euroopa Majandusühenduse riigis või Šveitsis töötatud aeg.