Tulevane sotsiaalminister: saatan peitub detailides

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Hanno Pevkur pääses 2007. aastal riigikogusse sotsiaalminister Maret Maripuu asendusliikmena. Seejärel vahetas ta Maripuu välja sotsiaalministri kohal. Nüüd on aeg asuda justiitsministri toolile.

FOTO: Priit Simson

Peagi sotsiaalministri toolile istuv Hanno Pevkur (31) tõdes, et ministrikoha vastu võtmine oli tema jaoks ülimalt raske otsus just perekonnale mõeldes.


Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Hanno Pevkur, tuleb teile õnne soovida või kaasa tunda?

Ministrikohale asumine on väga raske otsus. Liiatigi jäi mul selle tegemiseks vähem kui ööpäev, et arutada asi läbi oma perekonna, lähedaste, [praeguse ministri] Maret Maripuu ja valitsuse liikmetega.

Ministri leidmine oli Reformierakonna jaoks üsna keeruline ülesanne. Olite teie lihtsalt ainus, kes oli nõus koha vastu võtma?


Minu teada ei olnud kuni tänaseni (eilseni – toim) ühegi ministrikandidaadi nime erakonna juhatuses arutatud. Keegi ei ole sellest kohast ära öelnud.

Olete noor ja töötanud mitmetel kõrgetel kohtadel (2003–2005 Nõmme linnaosa vanemana, 2005 Tallinna abilinnapeana, 2005–2007 justiitsministri nõunikuna – toim), aga kas see ei tee teid ettevaatlikuks, et teil pole varasemat seost sotsiaalvaldkonnaga?


Linnaosavalitsuses oli 90 protsenti tööst seotud sotsiaalvaldkonnaga: töö kodutute, töötutega, hoolduste määramisega. Olid inimeste vastuvõtud, kus käisid peamiselt need, kel sotsiaalne probleem.

Justiitsministeeriumis töötades olin ametiühingute läbirääkimise töörühmas. Kokkupuude on selgelt olemas.

Kuna otsus sündis väga kiiresti, siis ilmselt pole teil veel täit selgust, millises seisus ministeeriumi üle võtate?


Üks hea inimene on öelnud, et saatan peitub detailides. Istume Maripuuga lähipäevil maha ja räägime pikemalt, mis seisus asjad on.

Aga ministeeriumis on ju ees inimesed, kes selle tööga igapäevaselt tegelevad. Ootan ja loodan, et sulandun võimalikult kiiresti meeskonda ja saan ametnikega kiiresti hea kontakti.

Kõik peavad mõistma, et oleme ühe asja eest väljas. Peame selles raskes olukorras lõpule viima töölepinguseaduse jõustumisega seotud mured ja reformid, meil on e-tervise mured kaelas, lisanduvad 3 + 5 haiguspäevade mured, sest muudatuste tehnilisi lahendusi täna pole.

Kui vaatate kodanikuna enda ümber, siis mis on kõige valulisem sotsiaalprobleem tänases Eestis? Töötus, meie tervis?


Tervis on iga inimese enda kätes. Töötus ei ole. Ettevõtted lähevad pankrotti ja töötajad ei ole sageli kaitstud. Töötus on väga suur probleem, mis lähitulevikus veel kasvab.

Kui minister peab olema alati valmis võtma poliitilist vastutust, siis kumma ministri tagasiastumine oli õigem, kas Signe Kivi või Maret Maripuu?

Kivi tegi otsuse päevapealt, võttis poliitilise vastutuse ühe inimese pärast (lahkus 2002. aastal kultuuriministri kohalt, kui selgus, et kultuurkapitali toonane juht on kasiinodes maha mänginud miljoneid kroone kapitali raha – toim). Maripuul olid struktuursed reformid, mis on alati valusad.

Kivi puhul oli üks inimene pätt ja kaabakas ning ta pandi kinni. Maripuu käik oli kindlasti talle tunnustuseks. Ta ei kartnud vastutust. Ütles kohe, et võtab vastutuse ja astub tagasi, kui reformid on töös ja muudatused on ree peale jõudnud.

1 küsimus:

Kas Reformierakonnal ei olnud sotsiaalministriks panna inimest, kellel oleks tugevam side sotsiaalvaldkonnaga?


Peaminister Andrus Ansip

Sotsiaalministeeriumi haldusalas tehtud reformid on selle valitsusliidu võib-olla kõige suuremad reformid. Meie tööturg on oodanud viimased 15 aastat reformimist. Nüüd lõpuks on töölepinguseadus vastu võetud, aga selle rakendamine seisab ees. Ka seisab ees haiguslehtede väljamaksmise reform.

Need mõlemad eeldavad ministrilt häid administratiivseid ja juriidilisi oskusi. Sotsiaalne tundlikkus peab igal ministril loomulikult olema ja see on kindlasti olemas ka Hanno Pevkuril.

Tagasi üles