Peipsi kuningas pääses kriminaalasjast

Alajõe vald

FOTO: Alajõe valla koduleht

Kohus lõpetas eelmisel nädalal kriminaalmenetluse Peipsi kalaärimehe Paul Kärbergi ning Alajõe vallavolikogu esimehe Sergei Asmuse suhtes, keda süüdistati valimis- ja hääletusvabaduse rikkumises.

Asmust (47) ja Kärbergi (64) süüdistati valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumises, kirjutas Põhjarannik. Süüdistuse kohaselt mõjutasid Asmus ja Kärberg 10. oktoobril 2009 kohalike valimiste eelhääletuse ajal Alajõe vallas Vasknarva ühe maja juures üht 49-aastast naist ning 48-aastast meest hääletama neile meelepärasel kombel.


Mehele lubati, et kustutatakse tema varasem võlg, kui ta hääletab nii, nagu Asmus ja Kärberg soovisid. Naisele aga öeldi, et kui ta veel mõtleb, kelle poolt valida, siis tähendab see seda, et ta ei taha vallas tööd teha, selgitas kohtueelne uurimine.

Nii Asmus kui ka Kärberg said süüdistuse valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumises – sellise teo eest näeb seadus süüdimõistmise korral ette rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse.

Poolteist aastat tagasi alanud kohtuprotsessil taandasid kohtualused kohtunik Inna Kirsipuu, väites, et maksu- ja tolliameti uurija, kes on Kärbergi maksuasjadega tegelenud, on kohtuniku elukaaslane. Siis püüti taandada ka prokurör Rita Hlebnikovat, ent tulutult.

Läinud nädala neljapäeval esitas aga ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova maakohtu istungil taotluse, milles palus lõpetada kriminaalasja Asmuse ja Kärbergi suhtes, kuna tegu on teise astme kuriteoga, nad on varem kriminaalkorras karistamata ning nende süüd raskendavaid asjaolusid selles asjas pole.

«Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna Sergei Asmuse ja Paul Kärbergi mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole otstarbekas ning neid on võimalik mõjutada ka kohustuste panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel,» leidis prokurör.

Kohus nõustus prokuröri argumentidega ning kohustas Asmust ja Kärbergi maksma riigituludesse kumbki 500 eurot.
Küsimusele, miks prokurör alles nüüd, kui sündmusest on möödas pea kolm aastat, leidis, et süüdistatavate süü pole suur, vastas prokuratuur, et põhjuseid on mitu.

«Esiteks oli teost möödunud palju aega, juhtum ei ole praegusel ajal enam aktuaalne, kannatanule reaalseid tagajärgi ei järgnenud. Ja varem polnudki ju võimalik sellist taotlust teha, sest et kohtuistungit ju varem ei toimunud,» ütles Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Mari Luuk.
 

Tagasi üles