Euroraha kärbib vaid haridusministeerium

FOTO: Corbis / Scanpix

Põhimõttest panustada maksimaalselt eurorahade kasutamise kaudu majandamise elavdamisse kaldus kõrvale vaid haridusministeerium, kärpides nii 51 miljonit krooni.


44 349 477 krooni võeti teaduse- ja arendustegevuse valdkonna projektidelt ja 6 720 000 krooni kutseõppeasutuste infrastruktuuri kaasajastamise rahadest.

Rahandusministeeriumi teatel ei langetatud haridus- ja teadusministeeriumi kaasfinantseerimise vahendite vähendamise otsust siiski käesoleva lisaeelarve arutelude protsessis.

Nimelt, kui riigikogu külmutas eelmise aasta lõpus 3 protsendi jagu kõigi ministeeriumide tegevuskulusid, siis haridusministeerium sai selles osas erandi, et päästa muuhulgas õpetajate palgatõusu.

Valitsus lubas nimelt haridus- ja teadusministeeriumil erakorralisena kärpida kulusid kaasfinantseerimisest.

«Kui haridus- ja teadusministeeriumil tekib kaasfinantseerimise vahendites eelarveaasta kestel puudujääk, tuleb neil vajalik summa oma valdkonna eelarve piires leida,» rääkis rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Rein Joamets ütles Postimees.ee'le, et euroraha ei jää jagamata, vaid lükati seniste struktuuritoetuste ärakasutamise aegluse tõttu aasta võrra edasi.

«Uue perioodi vahendite rakendumine on objektiivsetel põhjustel sisuliselt aasta võrra edasi lükkunud, mistõttu on ka reaalsete kassapõhiste väljamaksete vajadus 2009. aastal võrreldavas kronoloogilises nihkes.»

Rakendusüksused saavad tema sõnul lisaks 2009. aasta eelarvega kavandatule kasutada ka 2008. aastaks planeeritud, kuid seni kasutamata kaasfinantseerimise vahendeid. «Tegemist on tegelike väljamaksete plaani kronoloogilise korrigeerimisega.»

2009. aasta riigieelarves on kavandatud kaasfinantseerimiseks kokku ligikaudu 1,5 miljardit krooni, millele lisandub enam kui 200 miljoni krooni jagu 2008. aastast üle jäänud kaasfinantseerimise vahendeid.

Rahandusministeeriumi hinnangul on kavandatud kaasfinantseerimise mahud piisavad plaanitud mahus eurorahade kasutamiseks käesoleval aastal.

«Lisaeelarve koostamise protsessis oli valitsuskabineti otsuseks kaasfinantseerimise arvelt mitte kärpida, et maksimaalselt panustada eurorahade kasutamise kaudu majanduse elavdamisse,» lisas Seeman.

Riigikogu võttis reedel 61 poolthäälega vastu valitsuse usaldushääletusega seotud kaheksa miljardi krooni suuruse negatiivse lisaeelarve.

Tagasi üles