Noorukil kulus animafilmi valmistamiseks viis kilo plastiliini ja kolm kuud

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dmitri Domoskanov Tiigrihüppe õpilaskonkursside lõpuüritusel auhinda kätte saamas
Dmitri Domoskanov Tiigrihüppe õpilaskonkursside lõpuüritusel auhinda kätte saamas Foto: Terje Lepp / Koolielu

9. klassi noormees Dmitri Domoskanovi tegi animatsioonikonkursile esitamiseks filmi «Minu linn», mille valmistamiseks kulus tal kolm kuud ja viis kilo plastiliini.

Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Nukufilmi lastestuudio MTÜ animatsiooni konkursil «Iga käpp jätab jälje» jagas Dmitri Domoskanov esimest ja teist kohta koos Kauri-Romet Aadamsooga (Tallinna Pelgulinna gümnaasium), kirjutab Merje Pors Koolielu portaalis.

Kui Dmitri oma töö animakonkursile oli esitanud, tuli Tiigrihüppe pere mõneks minutiks oma toimetuste juurest eemale ja kõik koos vaadati noormehe tööd ja mõeldi, et voh selliste tööde pärast tasub konkursse korraldada.

«See on nii noore autori puhul erakordne töö - tehniliselt ambitsioonikas ja keeruline ning õpilase vanust arvestades väga hästi teostatud. Samuti paistis film teiste konkursitööde seast silma väga hea sisu ja heli kompositsiooni tõttu,» iseloomustas žürii Domoskanovi tööd.

Tallinna humanitaargümnaasiumi 9. klassis õppiv Dmitri rääkis pärast auhinna saamist Koolielu portaalile, et kokku kulus tal filmi tarbeks kümme pakki plastiliini ja ajaliselt tegi ta filmi iga päev ühe tunni.

Inimesed ja hooned, mida animafilmis näha, joonistas Dmitri kõik eelnevalt paberile ja voolis nad siis hiljem plastiliinist valmis. Reaalsuses on üks voolitud inimene umbes poole sõrme jagu pikk.

Tallinna Jaani kirik, Vabadussõja võidusammas, Coca Cola Plaza, Solarise keskus ja teised filmis nähtavad hooned on voolituna samuti üllatavalt väiksed ja pakuvad vaatajaile kindlasti äratundmisrõõmu.

Et aimu saada, kui palju tuleb ühe mõneminutilise animafilmi tegemiseks vaeva näha, pole muud võimalust, kui proovida ise üks film valmis saada. Dmitriga rääkides saab kiiresti selgeks see, et animatsiooni tegemine pole talle vaev, vaid see on tema kirg ja meelistegevus.

Filmi «Minu linn» (video vaadatav all) jaoks sai noormees ainest muusikast. «Hakkasin muusikat teadlikult kuulama juba 5-aastaselt, kuulasin klassikalist muusikat. Mida suurem ja võimsam on muusika, seda rohkem ideid tekib,» leiab Dmitri. «Kui ma muusikat kuulates lugusid fantaseerin, siis umbes 70 protsenti sellest saab hiljem filmis teoks.»

Konkursi «Iga käpp jätab jälje» tarbeks asus Dmitri Tallinna legende uurima ja eriti kõige tuntumat legendi sellest, miks Tallinn kunagi valmis ei saa. Loo tegevustikuks sai ta ainest Vabadussõja võidusamba saagast, kui risti valgustus kohe korrektselt tööle ei hakanud. Linn ei peagi kunagi valmis saama, vaid alati edasi arenema, leiab noormees oma filmis.

Tulevikus tahab Dmitri kindlasti animaatorina edasi tegeleda ja loodab pärast keskkooli Londonis animatsiooni ning meediat õppida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles