Siseminister Ken-Marti Vaher ei nõustu riigikogu uurimiskomisjoni hinnanguga, et ametnikud ei reageerinud elamislubade väärkasutuse kahtlusele piisava kiirusega, sest ei teatanud sellest kohe siseministeeriumi.
Siseministri hinnangul reageerisid ametnikud elamislubade väärkasutusele adekvaatselt
30. mai 2012, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegemist on esimese suurema viibimisaluste väärkasutuse juhuga Eestis ja kindlasti on sellest õppida,» hindas siseminister Ken-Marti Vaher. «Sellised juhtumid näitavad veelkord asutustevahelise teabevahetuse ja koostöö olulisust,» sõnas ta Postimehele.
Riigikogu uurimiskomisjoni eilne raport jõudis järeldusele, et politsei- ja piirivalveameti migratsiooniametnikud kahtlustasid elamislubade väärkasutust juba 2010. aasta septembrist, konkreetset infot selle kohta saabus Peterburi konsulaadist aasta lõpus. Info siseministeeriumini jõudmine võttis aga aega pool aastat.
«Infovahetus võib alati olla parem, kuid antud juhul peab meeles pidama, et elamislubade taotlusi võtavad vastu peamiselt välissaatkonnad, seega on protsessi hõlmatud mitu ametkonda, mis muudab infovahetuse ja ka selle põhjal järelduste tegemise keerulisemaks kui tavapärases haldusmenetluses,» leidis Vaher.
Tema hinnangul alustasid PPA ametnikud juhtorgani liikmena töötamiseks taotletud elamislubade väärkasutuste avastamise järel järelkontrolli ning võtsid kasutusele meetmed edasiste väärkasutuste tõkestamiseks. «Seega reageeris PPA adekvaatselt, kontrollides ja kogudes võimaliku väärkasutuse kohta kõigepealt rohkem teavet ja tõendeid,» ei nõustunud siseminister riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuandes tehtud hinnanguga, et ametnikud ei tajunud väärkasutuste ulatust ja mõju adekvaatselt ning reageerisid probleemile hilinenult.
«Samuti teavitas PPA siseministeeriumi kohe, kui kahtlused elamislubade väärkasutamisest osutusid põhjendatuks ning tegi ka omapoolsed ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks, mis aitaksid edaspidi väärkasutusi ära hoida,» lisas Vaher.
Peale elamislubade väljastamise peatamist hakkas siseministeerium kohe välja töötama ka välismaalaste seaduse muudatusi, mis on nüüd jõudnud riigikokku ja väärkasutusi ennetav osa peaks ministri sõnul jõustuma 1. juulil.
«Kuivõrd ühe Schengeni liikmesriigi viisa või elamisluba annab juurdepääsu kogu Schengeni alale, siis on oluline iga liikmesriigi vastutustundlik tegutsemine väärkasutuste ennetamisel ja tõkestamisel,» leidis siseminister.
«Kuna Schengeni alale tulla soovijaid on rohkem kui riikide soov ja vajadus neid vastu võtta, siis ilmneb aeg-ajalt ka väärkasutusi – elamisloa või viisa taotlemise põhjus on muu, kui isiku poolt väidetav eesmärk. Oluline on, et liikmesriik väärkasutuste kanali avastamise korral kiiresti ja adekvaatselt reageeriks.»