Politsei- ja piirivalveamet (PPA) tunnistas kehtetuks tähtajalise elamisloa 14 välismaalasel, kes ei olnud täitnud ettevõtluseks taotletud elamisloa saamisega kaasnenud kohustust alustada Eestis reaalset äritegevust. Samas selgus, et Eesti elamisluba ei kasutatud mitte teistesse euroliidu riikidesse reisimiseks, vaid hoopis Eesti e-teenuste kasutamiseks.
38 isiku puhul, kes olid Eestis alustanud reaalset äritegevust, elamisloa tühistamise menetlus lõpetati. 14 välismaalase tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks, 9 isiku puhul menetlus veel jätkub.
PPA alustas möödunud aasta lõpus menetlust kokku 61 ettevõtluseks elamisloa saanud välismaalase suhtes, kelle ettevõtted on registreeritud Tallinnas aadressile Kooli 1/3.
PPA välismaalaste talituse juhataja Liis Valgu sõnul tuvastati menetluste käigus, et peamiselt taotlesid nimetatud isikud Eesti elamisloa põhjusel, et elamisloakaardiga kaasneb võimalus kasutada Eesti e-riigi eeliseid.
«Ettevõtluseks taotletud elamislubade väärkasutust teistesse Schengeni riikidesse reisimiseks või elama asumiseks me ei tuvastanud. Menetlused näitasid, et isikud omavad reisimiseks teiste Schengeni riikide, samuti Inglismaa ja USA viisasid ning Eesti elamisloa kaarti kasutatakse digiallkirja andmiseks seoses Eesti pankadesse paigutatud varadega.»
Huvi Eesti e-teenuste vastu
Liis Valgu sõnul väljastatakse Eestis välismaalasele ID-kaardiga samu elektroonilisi võimalusi pakkuv elamisloakaart või digitaalne isikutunnistus ainult juhul, kui neil on Eesti elamisluba ning viisa alusel riigis viibival isikul puudub võimalus kasutada meie e-riigi teenuseid. «Selleks, et välismaalastest ettevõtjad, kes soovivad Eestis tegeleda äritegevusega, kuid mitte siia elama asuda, saaksid samuti kasutada digiallkirjastamise võimalusi ning teisi meie e-riigi teenuseid, tuleks uuesti päevakorda võtta küsimus mitte-residentidele digitaalse isikutunnistuse väljastamise kohta,» ütles Valk.
Kuna 38 välismaalast, kelle elamisluba kehtetuks ei tunnistatud, on siiani Eestis viibinud lühiajaliselt, teavitas PPA isikuid, et kui nad Eestisse elama ei asu, siis nende elamisluba ei pikendata.
«Kuna antud isikute puhul me ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid igal juhul elamisloa kehtetuks tunnistamise, siis arvestades varasemat halduspraktikat anname neile võimaluse asuma Eestisse elama oma elamisloa ülejäänud kehtivusaja jooksul. Kui isikud seda võimalust ei kasuta, tuleb neil edaspidi taotleda viisat kuna elamisloa omamine pole enam õigustatud,» selgitas Liis Valk.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüdi hinnangul näitab see juhtum, kuidas Eesti aastatetagused sammud e-riigi arendamisel on olnud niivõrd jõulised, et avalduvad nüüd sektoris, kus seda ei osatud isegi oodata.
«See on hea näide eestlaslikust enesekriitilisusest, mis on enamasti edasiviiv jõud, kuid võib saada ohuks meie enesekindlusele – esimese asjana tõttame kahtlustama, et meie elamisluba taotletakse reisimaks kuskile mujale, kus on parem. Tegelikkus, kus just meie enda loodud e-riigi eeliseid meelitavad siia ka inimesi, kellele need võimalused algselt polnud mõeldud, tuleb meile üllatusena.»
Nüüd tuleb Küüdi sõnul kindlasti mõelda, kuidas seda teadmist võimalikult soodsalt ära kasutada. «Kui on välismaalasi, kes soovivad Eestisse investeerida ning kasutada meie e-riigi eeliseid, samas jätkates elamist oma kodumaal, oleks meil kindlasti mõistlik luua selleks ka vastavad võimalused,» lisas Küüt.