/nginx/o/2012/05/30/1137664t1hef96.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse professori Sulev Mäeltsemehe sõnul on ääremaastumise vastu võitlemisel võtmeroll omavalitsustel endil, kellele tuleb anda selleks piisavalt ressurssi.
Teadlane: omavalitsused peavad oma atraktiivsust suurendama
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
30. mai 2012, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selleks, et elu Eesti erinevates paikades areneks, ei ole Tallinnal ja keskvõimul võimalik väga palju võimalik imet teha, välja arvatud see, et anda omavalitsustele stiimulid ja võimalused oma piirkonna majanduse edendamiseks ja elu säilitamiseks,» ütles Mäeltsemees.
Professor tuli välja ka konkreetsete ettepanekutega – taastada 35-protsendilised ettevõtte tulumaksu laekumised kohalikele omavalitsustele ning anda maa munitsipaalomandisse.
Need meetmed annaks omavalitsusele piisavalt stiimulit ja algkapitali, et oma piirkonda ettevõtlust juurde tuua. Selle eesmärgi täitmisel taastub aga ka kohalik elu. «Kui me vaatame Eestist põhja ja lääne poole, siis nendes riikides on kohaliku omavalitsuse oluline roll just ettevõtluse edendamine läbi maa kasutamise.»
Mäeltsemehe väitel on kohalike omavalitsuste suhtes praegu kujundatud liiga negatiivne arusaam, mis takistab neile lisaressursse andmast. «Tegelikult elab kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast omavalitsustes, kus on üle 10 000 elaniku ja need on täiesti arvestatavad ettevõtlusekeskkonnad.»
Riigiasutuste või ettevõtete ümberasustamist Mäeltsemees heaks lahenduseks ei pea. Juba 1990ndate aastate keskel tehtud analüüsid näitasid, et tulemus saab olema peaaegu nullilähedane.
Tänane Postimees kirjutas, et Eesti 226 omavalitsusest vaid kümnes on viimase dekaadi jooksul laste arv suurenenud. Laste vähesuse põhjus on lapse saamise eas noorte kolimine suurtesse keskustesse.