Rahvaloenduse põhjal elab Eestis 1 294 236 püsielanikku

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Inimesed

FOTO: SCANPIX

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati 1 294 236 püsivalt Eestis elavat inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes (2000. aastal) on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 inimese ehk 5,5 protsendi võrra.

31. detsembrist 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed.

Ajutisi elanikke loendati 8100.

Eestlasena määratles end 68,7 protsenti püsielanikest, venelasena 24,8 protsenti ja muu rahvusena 4,9 protsenti loendatud püsielanikest. 1,5 protsenti jättis oma rahvuse välja ütlemata.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati 1 370 052).

Püsielanikuks loetakse vastavalt rahvusvahelisele definitsioonile inimest, kes on enne loendusmomenti (31.12.2011) elanud riigis vähemalt aasta või kavatseb seda teha.

Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud rahvastiku vanuseline koosseis.

«Esialgsed loendustulemused kinnitavad taasiseseisvumisajale omaste muutuste jätkumist Eesti rahvastikus,» rääkis rahvaloenduse metoodikajuht professor Ene-Margit Tiit.

Vanemaealiste osakaal suurenenud

Kui 2000. aastal moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18 protsenti, siis 2011. aastal oli nende osatähtsus langenud 15 protsendile.

Samas oli 65-aastaste ja vanemate osatähtsus tõusnud 18 protsendini (2000. aastal oli neid 15 protsenti).

Tööealiste (vanus 15–65) osatähtsus oli jäänud 2000. aasta tasemele (67 protsenti).

Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Tagasi üles