Eesti enesehinnang kõigub üles-alla nagu bipolaarse meeleoluhäire all kannatajal: mõne tundmatu välisajakirjaniku kiitvad sõnad võivad me meeleolu hetkega Linnutee suunas teele saata, teadmine, et Paul Krugman ei ole vaevunud tema kohta käivaid Eesti presidendi Twitteri-sissekandeid isegi üles otsima, imeb meid kaelani enesehaletsuse vesiliiva ja rapsiva eneseõigustuseni.

Kommentaarid
Copy