Klassireisid ei vii enam tingimata välismaale

Õpilased käivad hea meelega klassiekskursioonidel ka kodumaa eri paigus.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Klassireisid ei vii lapsi enam tingimata välismaale, tänu abistajatele pole ka maakoolide ekskursioonisihid linnakoolide omadest kehvemad.

Kümmekond aastat tagasi pandi ühes n-ö eliitkoolis õpilastele, kes polnud välismaal käinud, geograafia veerandi­hinne palli võrra madalam. Nüüd ei näita kümmekonna linna- ja maakooli võrdlus enam suurt veelahet reiside valikul - valehäbita käiakse enne Pariisi ära Nuustakul, kirjutab Sirje Pärismaa Õpetajate Lehes.

Miina Härma gümnaasiumis, kus õpitakse süvendatult inglise keelt, oli pikka aega traditsioon viia gümnasistid Inglismaale. Õppealajuhataja Mare Räisi sõnul on sellest loobutud, kuna õpilaste rahakoti paksus on erinev, ja otsustatud, et kauged reisid jäägu perede endi hobiks, klassiga minnakse pigem Eesti kauneid paiku avastama. 10. klass valiski Rootsi reisi asemel Tallinna teatriskäigu ja lennusadama külastuse. Abituriendid lähevad koolilõppu tähistama õpetaja suvekoju.

«Aasta algul küsime vanematelt, kas nad on valmis kaasa lööma ekskursioonidel ja õppekäikudel,» lausus Räis. «Paljud lapsed, eriti gümnaasiumiosas, on ümberkaudsetest valdadest. Oleksime vastutustundetud, kui sellega ei arvestaks. Ekskursioonid seo­me õppetööga, puhast lõbu seal pole.»

Igale klassile oma reisiraha

Ka Tallinna inglise kolledži ekskur­sioonid ei vii teab kui kaugele. Õppejuht Anu Parts loetles marsruute: Kihnu, Hiiumaa, Põlva, Ida-Virumaa, Prangli, Peterburi, Rootsi. «Väikestele meeldib bussiga ja võimalikult kaugele sõita,» muigas Parts. «Suuremad tahaksid lihtsalt koos olla ja suhelda. Osa klasse lähebki telkima, vanemad pakuvad suvekodusid, et kulusid optimeerida.» Kolledžis vaadatakse reise valides hinda ja otsitakse mõistlikke marsruute. Ja kui keegi jääb maksmisega hätta, aitavad vanemad delikaatselt üksteist.

Samasugune abistamine on kombeks Narva Pähklimäe gümnaasiumis. Õppealajuhataja Olga Elksnini sõnul on neil populaarsed ühepäevased kultuurireisid Peterburi. 7. klass tutvus Novgorodiga, kuid avastatakse ka Eestimaad. Gümnasistid käisid haridusministeeriumi toetusel Tallinnas Kumus ja teatris.

Erinevalt linnakoolidest toetavad maakoolide ekskursioone tihti omavalitsused. Kihnu kooli õpilased on tänu sellele tänavu käinud mitmepäevastel reisidel Peterburis ja Pandivere kõrgustikul ning Kirde-Eestis. «Perede majanduslik olukord on kehv ja oleks jama, kui kõik lapsed ei saaks kaasa,» sõnas direktor Heido Pärtel. Eelmisel aastal käis lõpuklass koguni Prantsusmaal.

Põlvamaa Vastse-Kuuste vald annab igale klassile õppeaastaks 190 eurot ekskursioonide korraldamiseks. Lähemal saavad nooremad klassid selle eest ära käia. Kui kaugemale sõita, tuleb raha juurde koguda.

Muhu põhikool saab ekskursioonideks kasutada valla bussi, vanematel tuleb tasuda pool sõidu maksumusest. Kui buss on mujalt tellitud, katab kulud lapsevanem. Muhulaste klassiekskursioonid jäävad tavaliselt Eesti piiresse, lõpuklass käib välismaal. «Ekskursioonid aitavad ka nendel lastel silmaringi laiendada, kelle peredel pole võimalust reisida,» lausus direktor Andres Anton.

Haanja koolile tuli appi erametsaliit, kes kirjutas projekti, mille toel käidi Toilas, Sagadis, Peipsi ääres. «Maainimesel pole nii palju raha, et maksta ise,» tõdes õppejuht Evi Lestberg.

Haanja noorkotkad ja kodutütred, kes tunnistati Võrumaa parimateks, said preemiaks ekskursiooni Tallinna ja teletorni. Ise tuli maksta vaid kolm eurot kinoraha. Osa klasse käis Tartus Ahhaas ja teatris. Raskustes pered saavad vallavolikogu sotsiaalkomisjonilt toetust küsida. Lestberg püüab komisjoni esimehena hädalistele vastu tulla. Meelsasti reisivad lastega ka õpetajad.

«Ega nemadki muidu eriti välja saa,» lausus Lestberg. «Meil ei võeta ekskursioonile minekut raske kohustusena. Maalapsed on head, ei julgegi kodust kaugel pahandusi teha ega ära kaduda!»

Lapsevanemad tulevad appi

30 aastat koolis töötanud Tartu Karlova gümnaasiumi õpetaja Katrin Raidma käib heal meelel oma kasvandikega ekskursioonidel ega pelga noortega ka telkima minna. Raidma sõnul on üha raskem bussiekskursiooniks gruppi kokku saada. Klassis on 25 õpilast, aga reiside hinnad on soodsamad alates 40 osalejast. Sugugi alati pole lapsed nõus paralleelikatega reisima.

Koolijuhtide kinnitusel tulevad ka lapsevanemad ekskursioonile õpetajaile abiks. Mitu Miina Härma gümnaasiumi klassi käis hiljuti jalgrattamatkadel, vanemad vedasid autodega varustust ja turvasid teekonda. Härma gümnaasiumi 4. klassi õpilase Annabret Helena ema Heli Väärtnõu-Järv on tütre klassiga ekskursioonidel kaasas käinud ja nendib, et õpilased naudivad väga omavanustega koosolemist. Ühel aastal sadas kogu aeg vihma, aga lapsed hõiskasid ikka: oi kui lahe.

20 aastat õpilasreise korraldanud Teele reisibüroo juhataja Kaja Kildvee hinnangul on koolide huvi ekskursioonide vastu tänavu suurem kui eelmisel aastal. Popimaid sihte on Leedu. Et klassid on väiksemaks jäänud, tuleb varasema 40 reisijaga tüüppakkumise asemel teha eripakkumisi, sest tahetakse oma klassiga reisida.

Tagasi üles