Pooled tudengitest saavad kõrghariduse riigi raha eest

Õpe Pärnumaa kutsehariduskeskuses Foto: Ants Liigus / Pänu Postimees.

Statistikaameti teatel on viimase kümnekonna aastaga kooliõpilaste arv vähenenud kolmandiku võrra, mis tuleneb sündide vähenemisest 1990. aastatel. Samas on suurenenud kutsekoolidesse ja ülikoolidesse astujate hulk.

Peamiselt on vähenenud üldhariduse omandajate arv, mis on seotud sündide arvu vähenemisega 1980ndate lõpust kuni 1990ndate lõpuni. Käesoleva õppeaasta alguses omandas Eestis üldharidust 154 500, kutseharidust 27 200 ja kõrgharidust 68 400 õpilast, teatas statistikaamet. Võrdluseks - 1990-ndate lõpus omandas üldharidust veel üle 220 000 õpilase.

Üldhariduskoolides alustas 2008. aasta sügisel kooliteed 12 426 last, see on veidi üle kolmandiku vähem kui kümme aastat tagasi.

Samas kasvas tänavu kutsekoolide õpilaste arv aasta varasemaga võrreldes ligi 1100 võrra. Käesoleval õppeaastal astus kutsekoolidesse 12 400 õpilast, kellest 59 protsenti asusid põhiharidusjärgsesse õppesse.

Põhiharidusjärgset kutsekeskharidust hakkas omandama rohkem noormehi (vastuvõetutest 65 protsenti), samal ajal kui keskharidusjärgse kutsehariduse omandamist alustasid rohkem neiud (63 protsenti). Põhjuseks on statistikaameti teatel asjaolu, et tütarlapsi on üldkeskhariduses rohkem.

Üliõpilasi rohkem

Samuti suurenes üliõpilaste arv, 231 võrra. Kõrgharidusse vastuvõetute arv aga vähenes eelneva õppeaastaga võrreldes 190 võrra, kahanes ka lõpetajate arv 1267 võrra.

Käesoleval õppeaastal omandab riigieelarvelistel õppekohtadel kõrgharidust 46 protsenti ja riigieelarvevälistel õppekohtadel 54 protsenti kogu üliõpilaskonnast.

62 protsenti üliõpilastest on naised. Naisüliõpilaste osatähtsus on suurim magistriõppes (68 protsenti) ja väikseim integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes (56 protsenti). Sooline disproportsioon on suhteliselt väike ka doktoriõppes, kus õppis 131 naisüliõpilast 100 meesüliõpilase kohta.