Harju maakohtus neljapäeval jätkunud protsessil maksukuriteos süüdistatavate ärimeeste Indrek Mandre ja Rein Lembit Palipea üle nõudis prokurör kohtualustele osaliselt reaalset vangistust.
Prokurör nõuab ärimeestele Mandrele ja Palipeale vangistust
26. veebruar 2009, 18:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prokuröri hinnangul tuleks mõlemat süüdistatavat karistada kahe ja poole aasta pikkuse vangistusega, millest meestel tuleks reaalselt trellide taga veeta kuus kuud, ülejäänud karistusosa kanda aga tingimisi viieaastase katseajaga.
Ühtlasi tuleks prokuröri nõudel lisakaristusena keelata meestel töötada juhtivatel ja raamatupidamist korraldavatel ametikohtadel ning mõista neilt tsiviilhagide katteks riigi kasuks välja 19 610 669 krooni ning 7 007 893 krooni intresse.
Protsess jätkub 9. märtsil, kui kohtuvaidlustes saavad oma seisukohad esitada süüdistatavate kaitsjad.
Harju maakohus arutab Mandre ja Palipea süüdistust juba alates 2005. aasta septembrist. Süüdistuse järgi jäi puiduettevõtte AS Adonis Baltic Timber Group (ABTG) juhtide Mandre ja Palipea tegevuse tulemusel riigile maksudena laekumata 19 611 miljonit krooni. Samuti üritasid mehed maksuhaldurile valeandmeid esitades saada riigilt tagasi 10 452 miljonit krooni käibemaksu, milleks neil ei olnud õigust, seisab süüdistuses.
Ettevõtte juhte süüdistatakse maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, mille tulemusel jäi maksudena laekumata üle miljoni krooni. Süüdistuse kohaselt esitasid ABTG juhatuse liikmed Palipea ja Mandre valeandmeid 2001. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi käibedeklaratsioonides ning näitasid fiktiivsetest arvetest tulenevat enammakstud käibemaksu kokku 10 452 miljonit krooni. Tegelikult puudus ABTG-l selle summa ulatuses käibemaksu tagasitaotlemise õigus, leidis uurimine.
Süüdistuse kohaselt kajastasid Palipea ja Mandre ettevõtte raamatupidamises mitme varifirma fiktiivseid dokumente, mille alusel oli ABTG-l võimalik näidata kasvava metsa raieõiguse ning ülestöötamis- ja transporditeenuse soetamist käibemaksukohuslastelt äriühingutelt ning arvata tasumisele kuuluvast käibemaksust maha nende teenuste kohta esitatud arvetel märgitud käibemaks.
ABTG juhid näitasid maksuameti kinnitusel fiktiivsetel dokumentidel, et omandasid konkreetselt kinnistult raieõiguse, misjärel tellisid varifirmadelt metsa ülestöötamise teenuse (raiumine, väljavedu, vahevedu ja üleandmine vedajale) ning transporditeenuse metsamaterjali toimetamiseks ABTG ladudesse, märgib süüdistus.
Uurimisandmetel ei tehtud dokumentides märgitud kinnistutel tegelikult raiet ja firmad ei osutanud ABTG-le neid teenuseid. Neid kasutati eesmärgiga varjata tegelikke tehinguid ehk tavapärast palgi ostmist, mille puhul enammakstud käibemaksu kokkuvõttes ei teki, on maksu- ja tolliamet varem märkinud.