/nginx/o/2012/06/13/1164732t1hb6a4.jpg)
Riigikogu võttis vastu uue kaitseväeteenistuse seaduse, mis teiste muudatuste seas võimaldab vabatahtlikult ajateenistusse astuda ka naistel.
Uus seadus võimaldab ajateenistusse astuda ka naistel
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
13. juuni 2012, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikaitsekomisjoni esimees, reformierakondlane Mati Raidma ütles riigikogus, et tegu on suure sammuga kaitsevaldkonna seadusruumi korrastamisel ja kaasajastamisel. Ta meenutas, et juba parlamendi eelmises koosseisus võeti vastu uus kaitseväe korralduse seadus ning menetlemist ootavad ka Kaitseliidu ning rahu- ja sõjaaja riigikaitse uus seadus.
Muu hulgas laiendab täna riigikogu üksmeelse heakskiidu pälvinud kaitseväeteenistuse seadus ajateenistusest vabastatute ringi, lisades sinna tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kantud arstid ja õed, kes teevad erialast tööd ja on läbinud kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe. Raidma sõnul jäävad nad spetsiaalsete riigikaitse- ja välimeditsiinialaste kursuste läbides täitma riigikaitses olulist rolli.
Samuti muutis komisjon eelnõu menetluse käigus ajateenistusse kutsutavate inimeste haridusnõudeid. Kui varem oli ajateenistusse võtmiseks tarvis vähemalt põhiharidust, siis uue seaduse kohaselt piisab kuue klassi läbimisest.
Kaitseministeeriumi teatel muudab seadus ajateenijate tervisenõuded paindlikumaks, mis võimaldab ka tulevikus kutsuda teenistusse sama palju noormehi kui praegu. «Samas hakkab paratamatult vähenema teenistusikka jõudvate noormeeste arv, mis tagab tulevikus olukorra, kus ajateenistuse läbib üle 50 protsendi noormeestest,» ütles kaitseminister Urmas Reinsalu.
Teisalt loob uus seadus tema sõnul võimaluse vabatahtlikult ajateenistusse astuda ka noortel naistel, kel siiani polnud selleks juriidiliselt ega sisuliselt korrektset võimalust. «Riigikaitse on kogu Eesti rahva ühine asi, mistõttu pole enam ühtegi mõistlikku põhjendust, miks peaksid naisterahvad jääma eemale ühest meie riigikaitsemudeli kesksest elemendist – aja- ja reservteenistusest,» lisas Reinsalu.
2013. aasta 1. aprillil jõustuv seadus viib tegev-, aja-, reserv- ja asendusteenistuse vastavusse avaliku teenistuse põhimõtetega ning kaotab näiteks tegevteenistuse lepingu ja auastmetasu. Menetluse käigus taastati ka kaitseväelase hukkumise korral makstava hüvitise maksuvabastus.
Seadust valmistas alates 2009. aasta kevadest ette kaadrikaitseväelaste juhitud töögrupp, kuhu kuulusid kaitseministeeriumi, kõikide väeliikide, Kaitseliidu ja kaitseressursside ameti esindajad. Juba toona otsustati koostada seaduse uus terviktekst, kuna senist, 2000. aastal vastu võetud kaitseväeteenistuse seadust on aastate jooksul muudetud 57 korda.