Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud üle 50 000 inimese, peamiselt on need keskmisest suurema sissetuleku, hea haridusega valgekraed.
Vabatahtlikku tööd teevad pigem suurema sissetulekuga valgekraed
14. juuni 2012, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabatahtliku töö tegija on üsna suure tõenäosusega ka mittetulundusühingu liige ja vastupidi, kirjutab statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell statistikablogis. Kõige tõenäolisemalt on nii vabatahtliku töö tegija kui ka mittetulundusühingu liige hea haridusega valgekraena töötav ja keskmisest suurema sissetulekuga.
Organisatsioonilises mõttes on kodanikuühiskonna alustalaks mittetulundusühingud, mis põhinevad vabatahtlikkusel. Laupäevakul koos teiste aktiivsete koduküla elanikega külakiige ülespaneku eest üldjuhul tasu ei küsita ning sellisel kombel töötegemist nimetatakse ka vabatahtlikuks tööks. Seega pole kuigi üllatav, et mittetulundusühenduste liikmete ja vabatahtliku töö tegijate profiil on üsna sarnane.
Ka need, kes pole mõne mittetulundusühingu liikmed, teevad vabatahtlikku tööd ja neid on arvuliselt oluliselt enam. Samas, kui üldse oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud ligi 5 protsenti elanikkonnast ehk üle 50 000 inimese, siis mittetulundusühingusse kuulunutest tervelt neljandik.
Keskmiselt kulutati küsitluses esimesena nimetatud vabatahtliku töö tegemiseks pisut üle nelja tunni. Seejuures oli keskmine vabatahtlikuks tööks kulutatud aeg mittetulundusühingusse mittekuulujatel pikem. Kui mittetulundusühingusse kuulujate puhul oli see ligi kolm ja pool tundi, siis mittekuulujate puhul ligi viis tundi.
Oluliselt pikem oli vabatahtlikule tööle kulunud aeg meestel. Samas näiteks haridustase, ametiala ega ka rahvus keskmiselt kulutatud aega ei mõjutanud.
Millist vabatahtlikku tööd tehakse?
Mittetulundusühingusse kuulujad tegid vabatahtliku tööna üsna tihti seda, mida tehti ka igapäevaselt. Ehk siis kui töötati valgekraena, siis ka vabatahtliku töö iseloom oli sarnane.
Kui lihttöölisena oli vabatahtlikku tööd teinud keskmiselt ligi 40 protsenti vabatahtlikest, siis mittetulundusühingusse mittekuulujatest oli seda teinud 44 protsenti ja mittetulundusühingusse kuulujatest 29 protsenti.
Nende hulgas, kes mittetulundusühingusse ei kuulunud, oli ka teiste sinikraede ametialade (oskustöötajad, teenindustöötajad) arvestuses rohkem vabatahtlikke.