iDeal kampaania

Seadust rikkuvad kalurid hakkavad karistuspunke saama

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Valitsus toetas keskkonnaministeeriumi ettepanekut muuta kalapüügiseadust nii, et tõsiseid rikkumisi teinud kaluritele hakatakse määrama karistuspunkte, mis võivad viia laeva kasutusloa peatamise või äravõtmiseni.

Kalapüügieeskirja rikkumiste kohta kehtestatakse punktisüsteem, millega peaks krooniliste seaduserikkujate elu raskemaks minema.

Näiteks keelatud püügivahendiga püük tähendab kalalaeva omanikule nelja karistuspunkti. Korraga on võimalik saada maksimaalselt 12 trahvipunkti, kui kala püütakse keeluajal ilma loata ja lisaks ei alluta inspektori korraldustele.

«Kui omanik saab kokku 18 karistuspunkti, peatatakse tema kalalaeva tunnistus automaatselt kaheks kuuks. Sel ajal selle laevaga kala püüda ei saa,» rääkis keskkonnaminister Keit Pentus valitsuse pressikonverentsil. Samasugused peatamised toimuvad 36, 54 ja 72 punkti täitumisel.

«Kui kokku saab 90 karistuspunkti, tunnistatakse laeva tunnistus lõplikult kehtetuks ja selle laevaga kala püüda enam ei tohi,» ütles Pentus.

Punktid kustutatakse, kui kalalaeva omanik ei soorita kolme aasta jooksul ühtegi tõsist rikkumist.

Teiseks täiendatakse seadust punktiga, mille alusel kala päritolu tõendava dokumendi võltsimine ja sellise dokumendi või valeandmete esitamine loetakse tõsiseks rikkumiseks.

Kvoot pooleks aastaks

Ühtlasi tunnistati kehtetuks säte, mille kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks harrastuskalapüüki ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita või harrastuspüügiõiguse eest mobiilimakset tasumata. Edaspidi ei karistata seda rikkumist viiekordse keskkonnakahju sissenõudmisega.

Kalapüügiseaduses muudetakse paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eestile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused.

Nimelt on kalamehed olnud mures, et aastaks antud kvoot on tihtipeale juba üsna aasta algul täis saanud, seetõttu tegid nad ettepaneku kehtestada kvoot poole aasta kaupa. Selle muudatuse keskkonnaministeerium seadusse ka teeb. «See annab kaluritele stabiilsemad püügivõimalused ja sissetuleku,» ütles Pentus.

Veel selgitatakse seaduses, millistel laevadel peab olema satelliitjälgimissüsteem ja millistel mitte. «Satelliitjälgimissüsteem peab olema kalalaevaloaga alustel ja rannapüügiks kasutatavatel laevadel seda kohustust ei ole,» ütles minister.
 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles