Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/01/26/13596721t1h2fdf.jpg)
/nginx/o/2012/06/15/1169540t1haf00.jpg)
SA Noored Kooli tegevjuht Kaire Kroos ütleb, et kahtlemata on vaja suurepäraseid õpetajaid, aga paljud muutused koolides on seotud juhtimisega – peale õpetajate on hariduses võtmeisikuteks direktorid või õppealajuhatajad, ka haridusametnikud. Sellesse ringi ei saagi tuua uusi inimesi väga lühikese aja jooksul.
Ta pooldab mõtet, millest ka haridusministeerium on hakanud viimasel ajal rääkima, et edaspidi võiks koolijuhtide ring olla avatum inimestele, kes ei tule koolisüsteemist.
Mariann Kajak ütleb, et tema «Noored kooli» lennus ei ole ühtegi inimest, kes oleks öelnud, et see kogemus talle üldse ei meeldinud või et jube oli ja kindlasti ei läheks tagasi.
«Ma arvan, et ei valeta, kui ütlen meie kõigi eest, et keegi ei ole lõplikult lukku pannud tagasiteed õpetajaks või mingi väiksema koormusega tundide andmist,» räägib ta. «See tee on meie kõigi jaoks lahti.»
Annika Laanpere sõnul on õige, kui kõik programmis osalejad kooli õpetajaks ei jää.
«Need ongi ambitsioonikad ja võimekad inimesed, kes siia programmi tulevad. Mõne oma lennukaaslase puhul ma näen, et see olekski raiskamine, kui ta vaid kitsalt klassiruumi jääks,» räägib ta.
Üks programmi «Noored kooli» algataja Artur Taevere töötab nüüd Londonis 25 riiki ühendava ülemaailmse organisatsiooni «Teach for All» juhtkonnas. Tema sõnul jääb Suurbritannias, kus see programm on tegutsenud kümme aastat, samamoodi umbes pool osalejatest edasi haridussüsteemi.
«Eesmärk ei ole kindlasti üle võtta traditsioonilist õpetajakoolitust,» täpsustab Taevere. «Ka rahvusvaheline kogemus näitab, et ei pea tingimata haridussüsteemis sees olema, et aidata seda valdkonda arendada.»