Valitsus leidis kärbete kiuste 8,5 miljonit kohturahaks

FOTO: Lennart Rikk

Valitsus pani riigieelarve kärpimise ajal enda reservi 8,5 miljonit lisakrooni, mis peaks korvama võimalike kohtuotsuste ja rahvusvaheliste kohustuste kulusid.


Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman ei soovinud öelda, millistele konkreetsetele kohtuprotsessidele ja kohustustele mõeldes selline käik tehti. Tema sõnul ei ole siiski tegemist suuremahuliste protsessidega.

«Vabariigi valitsuse reserv on mõeldud just ettenägematute kulutuste katteks, mistõttu summaliselt on plaane väga keeruline välja tuua,» rääkis ta Postimees.ee'le.

«Juhul, kui kõik kuluvajadused (sh eelarveaasta kestel langetatavate kohtuotsuste tulemused) oleksid täpselt teada, siis puuduks vabariigi valitsuse reservi olemasolul mõte ning vahendid oleksid kavandatud juba sihtotstarbelisena sinna, kus neid vaja läheb.»

Kui varem said ministeeriumites väiksemad trahvid tavaliselt jooksva aasta eelarve sees rahasid ümber liigutades ära lahendatud, siis pärast suuri kärpeid ei pruugi ministeeriumid Seemani sõnul olla selleks enam võimelised ja võivad vajada tuge reservist.

Vajadust valitsuse reservi järele võib näidata ka esmaspäevane riigikohtu otsus, mis ei lubanud riigikogu liikmete palka seni plaanitud mahus kärpida.

Seemani sõnul võib selle kohtuotsuse täitmiseks muude võimaluste ammendumisel olla osaliselt vajalik eraldada raha valitsuse reservist. Tema sõnul eeldatakse siiski, et riigikogu leiab puuduoleva summa omavahenditest, näiteks kuluhüvitisi kärpides.

Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul on Postimees.ee'le öelnud, et kui kärpida saadikute kuluhüvitisi kolm korda ehk 10 protsendini parlamendiliikme ametipalgast, ei teki kantseleil probleemi palgaraha leidmisega.

Tagasi üles