Valitsevat poliitilist retoorikat kuulates kujuneb vägisi mulje, et Eestit ongi üksnes niipalju, kui seda on kõikvõimalikus (majandus)statistilises võrdluses teiste riikidega. Ideoloogilist võitlustki peetakse Keynesi või Hayekit, Krugmani või Sorost, Ameerika või Põhjamaade ühiskonnamudelit ründe- või tõrjeargumentidena kasutades, jättes kõrvale või vaikides maha oma ajaloolise ja geokultuurilise eripära.