Sotsiaalministeerium: laste vaesuse vähendamine on prioriteet

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeerium Foto: Toomas Huik

Sotsiaalministeerium tahab laste vaesust vähendada nii peretoetuste süsteemi muutmise, lapsehoiuvõimaluste laiendamise kui ka tööhõive suurendamise, valitsus hakkab ettepanekuid arutama järgmisel aastal.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõuniku asetäitja Hanna Vseviovi sõnul on laste vaesuse leevendamine sotsiaalministeeriumi jaoks prioriteet, selleks jälgitaks pidevalt laste ja lastega leibkondade vaesusnäitajaid. Vaesuse leevendamine on seatud eesmärgiks nii laste ja perede arengukavas kui ka sotsiaalministeeriumi arengukavas, samuti on laste vaesus üks riigieelarvestrateegia indikaatoritest.

«Sotsiaalministeeriumis on olenemata konkreetsest positsioonist pingereas eesmärgiks laste vaesust tervikuna vähendada,» ütles ta.  

Ametniku kinnitusel on ministeerium UNICEFi laste vaesuse teemalise uuringuga kursis ning on sel teemal suhelnud ka UNICEFi Eesti tegevjuhi Toomas Paluga. Uuringu kohasel elas 2009. aastal 12,4 protsenti Eesti lastest materiaalse ilmajäätuse tingimustes.

17. mail eraldas riigikantselei 31 000 eurot sotsiaalministeeriumile peredele mõeldud toetuste ja lapsehoiusüsteemi mõjude auditi läbiviimiseks. See peaks andma ühtsed ettepanekud, mille järgi muuta perede rahaliste toetuste ja lapsehoiuteenuste süsteeme ühtsemaks ja kuluefektiivsemaks. Audit uurib kahte suunda - riiklike peretoetuste, elatisabi, laste eest saadava maksuvabastuse ja lapsehoiusüsteemi mõju lastega leibkondade vaesusele ning lapsehoiuteenuse ja alushariduse erinevaid mudeleid kohalikes omavalitsustes. Tulemuste põhjal valmib 2013. aastal peretoetuste ja teenuse arendamise roheline raamat, mis esitatakse valitsusse arutamiseks ja heakskiitmiseks. 

Sotsiaalministeeriumi praegused tegevused ning edasised plaanid laste vaesuse vähendamiseks puudutavad erinevaid valdkondi nagu peretoetuste süsteemi ümbervaatamist, hoolduskoormuse vähendamist ja selleks lapsehoiuvõimaluste avardamist ning tööhõive soodustamist.

«Materiaalse ilmajäetuse kontekstis on kindlasti olulised ka lasteaia- ning koolitoit, võimalused laste huvitegevuseks, lasterikaste perede kodutoetus ja teised lastele ning peredele suunatud meetmed,» märkis Vseviov.

Tema sõnul on laste materiaalne puudus ehk enamlevinud mõistena materiaalne ilmajäetus seotud majanduskriisiga kaasnenud töötuse kasvu ja sissetulekute vähenemisega. Töötute kõrval on suurem risk ka suurperede ja üksikvanemate lastel, seda näitavad ka Euroopa Komisjoni andmed.

«Suurem vaesusrisk on põhjustatud sellest, et nendes peredes on töise sissetuleku saajate (enamasti vanemate) suhe ülalpeetavatesse lastesse väiksem.,» rääkis Vseviov.

UNICEFi uuringust selgus, et mitmed Eesti-sarnased riigid kulutavad laste vaesusega võitlemiseks rohkem peretoetustele ja maksuvabastustele kui Eesti ning saavutavad paremaid tulemusi. Kui Eesti panustas umbes 1,3 protsenti SKP-st lastega perede toetustele ja maksuvabastustele ning sellega vähenes suhtelises vaesuses elavate laste hulka umbes seitsme protsendi võrra, siis Leedu sai 0,7 protsendilise SKP osakaaluga laste vaesust langetada kümne protsendi võrra. Selles vallas olid eriti edukad Ungari ja Iirimaa, kes vastavalt 2,3 ja 2,5 protsendiga SKP-st suudavad langetada laste vaesust 20 ja 33 protsendi võrra.

Vseviov nentis, et kuna laste suhteline vaesus on Iirimaal, Suurbritannias, Leedus ja Ungaris suurem kui Eestis, siis on neil seda ka lihtsam suureprotsendiliselt vähendada.

«Pigem vaatame nende riikide poole, kus meetmed laste vaesust tervikuna ka efektiivselt vähendavad, nendeks on näiteks Põhjamaad.»

Ta lisas, et ehkki ka Eesti toetab peresid maksusoodustusega, siis pole see Praxise 2007. aasta analüüsi kohaselt vaesuse leevendamisel kuluefektiivne.

«Samuti toob raport välja asjaolu, et vaatamata sellele, et Eestis on SKP madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides, on Eesti meetmed laste vaesuse leevendamisel efektiivsed, näiteks vähendas 2009. aastal (viimased andmed) üheprotsendiline kulutus SKP-st laste vaesust ligi viis protsenti, EL-is tervikuna aga alla kolme protsendi,» rääkis Vseviov.

Ametniku sõnul ei saa teiste riikide lahendusi üle võtta ilma riikide kultuurikonteksti, tööturu olukordi ja muid kasutatavaid meetmeid arvestamata. Praegu vahetab sotsiaalministeerium praktikaid teiste riikidega ja arvestab nende häid ja halbu kogemusi, selleks osalevad ametnikud osalevad üle-euroopalistes töörühmades.

Tagasi üles