Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste ütles, et mitmeosaliseks muudetud eesti keele eksam täitis eesmägi – võimaldas õpilastel oma teadmisi laiemalt näidata.
Hennoste: eesti keele eksami uuendamine läks täkkesse
22. juuni 2012, 15:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keele riigieksami tegi tänavu 8661 õpilast, nende keskmine hinne oli 62,82 punkti. «Mullu oli see 59,28, nii et hinne on 3,5 protsenti paranenud,» ütles Hennoste.
Ta märkis, et ühelt poolt ütlesid õpilased, et eksam polnud kirjandiga võrreldes lihtsam. Teisalt näitab keskmise hinde kasv seda, et uus eksam võimaldab oma teadmisi paremini esile tuua.
Esimene osa eksamist oli lugemine ja selle keskmiseks tulemuseks kujunes 73,02. Teises, lühikirjandi osas koguti keskmiselt 56,02 protsenti maksimaalsest võimalikust hindest. See tähendab, et lugemise osas võideti punkte, kuid kirjandit tehti mullusega võrreldes kehvemini.
«Põhjused on ilmselt selles, et rohkem pandi ettevalmistuses rõhku lugemisülesannete harjutamisele. Kirjandit püüti üsna paljudel juhtudel kirjutada nii nagu vana eksami puhul, unustades ära, et tegelikult olid eksamitöös päris suured muudatused: tekst pidi olema lühem, ei saanud lubada teksti laialivalgumist. Pealkirjastama pidi ise, pidi olema probleemi lugemise oskus. Nii et järgmistel aastatel on parandamisvaru päris palju,» põhjendas Hennoste.
Tema sõnul tõmbas kirjandi tulemust kindlasti alla ka see, et osa õpilasi kirjutas liiga pikad tekstid. «Kui tekst peab olema 400 sõna, aga õpilane teeb 800 sõna ja tema õigekiri ei ole ka kõige tugevam, siis sellega ta langetab iseenda tulemust.»
Poiste keskmine tulemus eesti keele riigieksamil oli 59,06 protsenti, tüdrukutel 65,85 protsenti maksimumist. Hennoste väitel on tüdrukute paremus keele-eksamitel rahvusvaheline trend. Eksamil põrus tänavu 56 õpilast, mullusel kirjandil aga ligi 200.
«Võib öelda, et uus eksamikord on arvestab rohkem õpilasega. Nüüd on hinde panemisel selgelt hindaja subjektiivsuse määr vähenenud,» ütles Hennoste. «See ei ole eksamiarenduse lõpp, vaid algus. Tuleb teha päris palju tööd, pidades silmas, et 2014. aastal tõuseb eksamil põrumise künnis 20 protsendilt 50ni.»