Retseptiäri paneb ameti vaid käsi laiutama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tabletid.

FOTO: Toomas Huik

Kuidas on võimalik, et aastatega pole politsei ega tervishoiuamet suutnud Eestilt retseptiäri häbiplekki maha pesta? Seda püüdis selgitada tervishoiuameti peadirektor Üllar Kaljumäe.



Kaks aastat tagasi võttis «Pealtnägija» Andre Ernesaksa juhtumi ette ja paljastas tema ebaseadusliku tegevuse. Mida te siis tegite, kui oli näha, et inimene, kellel pole mingit arstiharidust, tegeleb retseptide väljastamisega?

Eelmisel suvel võtsime tema firmalt Gradus Gravis tegevusloa ära. Sealtmaalt alates on nad üritanud saada uut tegevusluba, kuid edutult.

Millisele aadressile nad tegevusluba taotlesid?


Sellelesamale Karu tänav 39 taotlesidki. Nad üritasid erinevate võtetega, näiteks kutsusid tervisekaitseinspektsiooni kohale ruume vaatama. Üritasid väita, et tervisekaitseinspektsioon on üle vaadanud ja et muret ei ole.

Samas on õigusruum tõepoolest hädine. Kui tahtmist on, siis võtad teisele firmale tegevusloa ja saad edasi toimetada. Keeldu sisuliselt ei ole.

Alates mullu suvest on tulnud vihjeid, et rühm Koplus-Štšennikov-Ernesaks tegutseb edasi.
Kas teie teadsite seda?

Seda kindlasti mitte, et nad niimoodi tegutsevad. Oleme ka ise majaelanike käest küsinud ja nad on öelnud, et silmatorkavalt mingit ebaseaduslikku tegevust seal korteriruumides ei olnud.

Aga nagu ma ütlen, meie saame teostada tervishoiualast järelevalvet. Me ei pääse ustele koputama, ja kuna nad on meie jaoks põranda all, siis meie käsi nendeni enam legaalselt ei jõua. See on politsei rida ja ebaseaduslik majandustegevus.

Samas on nad oma tegevust kõvasti taandanud. Kui võrdleme olukorda kahe aasta tagusega, kui nad kirjutasid rõõmsalt 40–50 retsepti päevas. Praegu kirjutavad nad umbes kuus-seitse retsepti.

Meie tähelepanu teataval määral uinutaski just see väike käive (üks tubli perearst kirjutab tööpäevas välja mitu korda rohkem retsepte). Pluss teadmine, et Ernesaks on isapuhkusel.
Kuidas ja kui palju te siis teadsite, et nad võivad tegutseda?

Kui neil pole tegevusluba, ei tea me üldse. Oleme treeninud neid aastatega, et nad hoiavad oma paberid korras. Nende dokumentatsiooni võiks teistele eeskujuks tuua.

Kui juba «Pealtnägija» teadis, et nad tegutsevad, siis ametisse oleks pidanud see teave jõudma ju ammugi? Jõudsid need vihjed ikka teieni?


Ei, meieni ei jõudnud. Kui «Pealtnägija» väidetavalt teadis sellest, siis tekib mul küsimus, miks nad meid ei teavitanud.

Viitasite, et see on politsei töö. Olete mõne avaldusega politseisse pöördunud, andmaks teada, et ehk oleks vaja nende isikute ja nendega seotud firmade tegevust kontrollida?


Aga kust peaksime meie teadma, et seal kohas töötab mingisugune asi. Silt akna peal ütleb, et Andre Ernesaksa konsultatsioonid. Kui küsisime tema käest, mida see tähendab, oli vastus, et teil pole seda vaja teada, see ei ole seotud tervishoiuga.

Aga te küsisite seda tema käest?


Veel kord ütlen, et majaelanikud on tõesti meile kirjutanud, ja kõigepealt seda, et nad ei taha sellist firmat enda majja. Saatsime kirja edasi ka linnavalitsusele. Usun, et ka nemad võtsid selles osas oma hoiaku.

Aga politsei?


Meil puudub sisuliselt alus politsei poole pöörduda ja öelda, et kontrollige palun, kas selles kohas, kuhu taheti võtta tegevusluba, äkki toimub midagi.

Olete siis pöördunud politseisse?


Oleme pöördunud nende poole meilis küsimusega, kuidas saaksime rohkem nende tegevusega tutvuda. Sinna see paraku jäi, sest probleemi suurus pole politseile prioriteet.

Millal te politseisse pöördusite?


Kirja saatsime 13. juunil 2008. aastal Põhja politseiprefektuuri Andres Trussile. Lisaks sellele meilile saatsime Põhja politseiprefektuurile  25.06.2007 ametliku kirja, milles palusime otsesõnu kontrollida, kas OÜ Gradus Gravis (GG) ei osuta mitte ebaseaduslikku majandustegevust, sest olime selleks ajaks saanud teada, et aadressil Uus-Sadama 21 nad enam füüsiliselt tegevuskohta ei oma.

Samas aga ilmusid GG nimel jätkuvalt retseptid apteekidesse, mis osutas, et GG tegutseb kusagil ebaseaduslikult. Arvan, et me selgitasime olukorda väga ammendavalt.

Mida politsei teile vastas?


Politsei vastas, et nende arvates puudub alus kriminaalmenetluse algatamiseks.

Isegi kui tegu on inimestega, kes on aegade jooksul kokku väljastanud mitmeid tuhandeid kahtlase väärtusega retsepte?

Jah, ja selles plaanis on Koplusele tehtud kaks trahvi ja ta on iga kord piltlikult öeldes pisarsilmil tõotanud, et see on tõesti viimane kord. Et ta on õppust võtnud ja enam ei toimeta.

Juuli alguses võtsime GG-lt tegevusloa ära ja lootsime, et GG tegevus lõpeb, ja me ei esitanud täiendavat kaebust politsei peale prokuratuurile.

Kui paadunud varas läheb ja ütleb pisarsilmil politseile, et ta enam ei tee nii ja ta on õppust võtnud, siis keegi ju ei usu teda...

Jah. (Kaljumäe vastus on ebalev – toim.)

Oli teil mingitki informatsiooni, et Kopluse-Štšennikovi-Ernesaksa rühm Karu tänaval tegutseb?

Meil ei olnud informatsiooni, meil tõesti ei olnud, et nad Karu tänaval mingit äri ajavad.
Hea küll, mis edasi saab, on teil politseile mõni avaldus tehtud? Tõestusmaterjal on ju olemas.

Saame «Pealtnägija» käest selle lindi, mida nad saates kasutasid. Siis teeme koos asitõenditega politseile avalduse. Aga me ei tea, mida ütleb politsei. Nad võivad öelda, et ajakirjandusliku eksperimendi kaudu hangitud tõend ei ole kohtukõlblik.

Tegu on aastaid tegutsenud kelmidega. Hämmastab, kuidas nad ikkagi edasi tegutsevad. Kuidas ei ole suudetud nende tegevusele piiri panna?


Nii see kahjuks on. Kui vaatame seda õigusruumi, millest peame täpselt kinni pidama, siis tervishoid on valdkond, kus pole seaduslikult ühtegi väärtegu. Aga nüüd analüüsime olukorda ja teeme ettepaneku seaduse muutmiseks, vaatame üle ka kehtiva õigusruumi.

Miks tuleb seadusemuudatus ja sellele mõtlemine alles nüüd, mitte kolm või rohkem aastaid tagasi?


Oleme mõelnud sellele ka varem. Kui läksime Schengenisse, siis tegime omapoolsed ettepanekud, et tuleks karmistada ravimite väljakirjutamist. Samuti karmistada õigusruumi. Aga kõik ettepanekud ei lähe alati läbi.

Olete varem mõelnud… Millal?


Viimase tegime 2008 septembris. Ma olen siin töötanud peaaegu viis aastat ja juba päris esimesel ametisoleku aastal analüüsisime kohe järelevalve tulemusi. Samuti siis, kui «Pealtnägija» esimene retsepti­äri episood 2005. aastal ilmavalgust nägi, tegime ettepaneku, et seame sisse trahvid tervishoiuteenuste korralduse mõistes nii, et oleks väärteo võimalus. Seda praegu veel ei ole.

Kes peaks hea seisma, et oleks?


Ma ei oska öelda, meie kahjuks seadusi välja ei anna.

Aga te saate ju tagant torkida, et asi edeneks.


Õige. Aga ma räägin, et viimati tegime selle ettepaneku 2008. aastal, selle peale kinnitas meile sotsiaalministeerium, et ettepanekut hakatakse tõsiselt läbi arutama selle aasta alguses.

Aga vahele jäi ju kolm aastat. Mida te nii kaua tegite? Miks see nii kaua aega võtab?
Ma ei oska näha teise inimese sisse, isegi mitte ministeeriumiametniku sisse, miks asjaajamine nii kaua aega võtab.

Nüüdseks on teada, et Štšennikov-Koplus-Ernesaks on tegutsenud aastaid ja tegutsevad praegugi. Seda on nimetatud Eesti suureks häbiplekiks. Kuidas te ise ennast tunnete, et ei ole saanud sellele piiri panna?

Me oleme ajanud nad põranda alla. Sisuliselt oleme meie takistanud nende legaalset tegutsemist.

Ma ikkagi väga hästi ei usu seda, et te ei aimanud, et Štšennikovi-Kopluse-Ernesaksa rühm tegutseb edasi. Koplusele on eelnevalt tehtud ju kaks trahvi ja ta tegutseb ikka edasi.


Avalik õigus on üldse veider asi. (Järgneb juba eelnevalt kaks korda kuuldud pikk selgitus avaliku õiguse ja ravimiseaduse impotentsusest – toim). Me ahistame neid nii palju, kui seadus meile võimaldab.

Ja ikka nad tegutsevad edasi?


(Ohkab) Veel kord, meie oleme ajanud nad põranda alla ja võrreldes sellega, mis oli 2007. või 2008. aastal, on olukord parem. Enne oli neli firmat ja nüüdseks on kõigi tegevus lõpetatud.

Aga nagu näha, tuli jälle uus firma, kelle varjus nad tegutsesid.


Selle tegevus lõpetatakse sisuliselt nüüd kohe ära, sest meil on nüüd alus olemas.

Kuidas on firmal, kes on tegevust lõpetamas, võimalik haigekassast välja võtta korraga tuhandeid retseptiblankette?


Ta ei võtagi korraga välja. Need on võetud seitsme kuu jooksul. Ja kui ta võtab tuhat retsepti korraga, siis ta võtab tuhat retsepti korraga. Seal ei ole piiranguid.

Neid võttis välja merekooli haridusega ekspolitseinik Andre Ernesaks?


(Järgneb taas jutt, et võrreldes tegutsemisega hiilgeaegadel ei anna nad nii palju retsepte välja ja seepärast jäi retseptiäri kahe silma vahele  – toim.)

Me ei loobu enne, kui nende tegevus on tõepoolest lõpetatud. See võtab kahjuks aega, meil endal on ka halb, paha ja piinlik.
-----------------------------------------------------------------------

Kuigi tervishoiuamet uskus, et aastaid õitsenud narkoretseptiäri on hingusele läinud, tõestas ETV saate «Pealtnägija» eksperiment, et põrandaalune rühmitus tegutseb edasi.

Eelmise nädala saates paljastas Mihkel Kärmas, et juba 2005. aastal tegutsenud Andre Ernesaksa, Milvi Kopluse ja Aleksandr Štšennikovi retseptiäri käib edasi. Kolm aastat tagasi eetrisse läinud saates lasus suurim kahtlus osaühingul Gradus Gravis (tõlkes Raske Juhtum) ja firma juhatajal Ernesaksal.

«Pealtnägija» kajastas, et Gradus Gravis paistis silma sellega, et 2006. aastal küsiti toona Tallinnas Uus-Sadama 21 asunud kahe-arsti-kliiniku jaoks haigekassast ligi 13 000 retseptiblanketti.

Tervishoiuamet võttis firmalt küll mullu juulis tegevusloa ära, kuid mitte narkoäri, vaid kliiniku tegevuseks nõuetekohaste ruumide puudumise tõttu. Suvel sai «Pealtnägija» vihjeid, et sama seltskond ajab retseptiäri edasi Tallinnas Karu tänava kortermajas number 39, mis registri järgi on Ernesaksa isiklik elupind.«Pealtnägija» viis läbi eksperimendi, kuhu kaasas 13-aastase staažiga narkosõltlasest soomlase varjunimega Petteri. Mees helistas Karu tänavale, et hankida kangete uimastite Halcion, Dormicum ja Xanax retsepte.

Petteri kandis samal ajal salakaamerat, mille lindile jäi kogu Karu tänava retseptiäri. Videolindilt on näha, et retseptid andis Petterile arstihariduseta Ernesaks. Ruumis oli ka arst Aleksandr Štšennikov. Ernesaks andis soomlasele kolm retsepti, millest kahele oli alla kirjutanud Štšennikov ning ühele Koplus.

Tohtrid, kelle nimel retseptid kirjutati, on kurikuulsad ja nii «Pealtnägijale» kui ka Postimehele varasemast tuttavad. Paberite järgi suutis psühhiaater Koplus 2003. aastal väidetavasti nelja kuuga väljastada ligi 7000 narkoretsepti. Tervishoiuamet on Koplust retseptidega susserdamise eest trahvinud kaks korda.

Sama kurikuulus kui Kopluse oma, on teinegi nimi retseptidel. Štšennikov sattus viimati skandaali 2004. aastal, kui ta pärast Subutexi müügi piirangute kehtima hakkamist suutis lühikese ajaga Soome narkomaanidele kirjutada 6500 retsepti.

Politseil polnud aga millestki kinni hakata ja tervishoiuamet võttis Štšennikoviga seotud firmalt loa ära mitte narkoäri, vaid vigase dokumentatsiooni tõttu. (PM)

    Tagasi üles