Riigikohus täpsustas võimuga liialdanud ja vägivallatsenud politseiniku karistust ning võttis talt kolmeks aastaks loa töötada ametikohal, kus tal on õigus kasutada füüsilist sundi või relvi.
Riigikohus võttis võimuga liialdanud politseinikult loa jõuametis töötada
27. juuni 2012, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru maakohus mõistis mullu 16. septembril Andrei Poludetkini süüdi politseinikuna ebaseadusliku jõu kasutamises ning karistas teda 2 aasta ja 8 kuu pikkuse tingimisi vangistusega ja kontrollnõuete täitmisega. Ta pidi osalema sel ajal sotsiaalprogrammis ning heastama oma kuriteoga tekitatud kahju, lisaks võeti talt kolmeks aastaks ära õigus töötada ametikohal, kus tal on juhtimise-, haldamise- või järelevalveülesanded või võimuesindaja ülesanded. Tsiviilhagide katteks mõisteti mehelt välja 101 eurot.
Ringkonnakohus jättis otsuse muutmata. Riigikohus tühistas aga lisakaristuse ja võttis Poludetkinilt õiguse kolme aasta jooksul töötada töö- või ametikohal, mis seondub vahetu sunni kohaldamise, erivahendi või relva kasutamisega. Muus osas jätab kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused muutmata.
Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendas, et maakohtu otsusega määratud lisakaristusena mõistetud tegutsemisvabaduse piirang oli liiga üldsõnaline ja lai. Karistuse eesmärk on tagada, et ametiõiguste kuritarvitamises süüdi mõistetud isik ei saaks edaspidi samalaadseid kuritegusid toime panna, kuid maakohtu karistusega võeti politseinikult muuhulgas ära ka õigus tegutseda ettevõtjana või leida muud tööd, milles talle antakse järelevalve- ning juhtimisülesanded. «Taoline keeld piirab ebamõistlikult isiku võimalusi leida endale tööd ja seaduslikke elatusvahendeid, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest,» selgitas kolleegium oma otsuses.
Riigikohus tõi välja, et kriminaalasja materjalidest nähtub, et Poludetkin on korduvalt kasutanud ametiülesannete täitmisel ülemääraselt vägivalda, mistõttu peab kolleegium põhjendatuks Poludetkini tegevusvabaduse piiramist ametikohal või tegevusalal, milles talle võidakse anda füüsilise sunni ja relvade kasutamise õigus.
Süüdistuse järgi laskis politseinik Poludetkin 2009. aasta 16. mai öösel Püssi linna korteris gaasirelvast ühele inimesele näkku, ehkki selleks vajadust enam polnud, sest õigusrikkumine oli juba lõppenud.
Samal ööl kasutas ta teise inimese vastu põhjendamatult korraga kolme sunnivahendit – pani kätele käerauad, lõi teda rohkem kui kaks korda teleskoopnuiaga vastu selga ja vasakut jalasäärt, mitmel korral jalaga keha piirkonda ning kasutas ka gaasirelva.
16. juuli ööl hakkas Poludetkin Jõhvis ette hoiatamata nuiaga peksma T. K.-d, ning kui J. T. läks viimasele appi, lõi politseinik ka teda. Pärast seda lasi ta olukorra rahumeelseks lahendamiseks appi tulnud kahele inimesele gaasi näkku.