20 aastat tagasi põhiseaduse koostamisel jäid poliitikud liialt kinni presidendi valimiskorra, võimupiiride ja isikuga tegelemisesse ning mõned olulised teemad võisid seetõttu vaeslapse rolli jääda, leiab Põhiseaduse Assamblee liige Ignar Fjuk.
Fjuk: Põhiseaduse Assamblee kulutas palju aega riigipea-teemale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks Põhiseaduse Assamblee 60-st liikmest, Ignar Fjuk meenutas, et esimesena seostub talle põhiseaduse koostamisega presidendi valimise ja võimupiiridega seonduv. Tema sõnul jagunes assamblee kolmeks ning lõhestav küsimus oli suhtumine Arnold Rüütlisse. Üks grupp tahtis teda näha presidendina ning toetasid seetõttu presidendi otsevalimiste kehtestamist põhiseaduses. Teised olid sellele kategooriliselt vastu, kuna rahva seas populaarne poliitik oleks siis kindel favoriit olnud. Kolmas seisukoht, mida ka Fjuk toetas, tahtis presidendile esindusrolli, väiksemat võimu ning sellega sobivat valimissüsteemi.
«1940. aastal oli meie hääletu alistumise paljude põhjuste hulgas ka see, et presidendil oli selline võim, et tema allkirjast võis oleneda riigi saatus. See oli põhiargument meil, miks ei saanud otsevalimist kehtestada ja laiendada presidendi võimupiire nagu oli 1938. aasta põhiseaduse järgi või nagu täna on näiteks Prantsusmaal või USAs,» selgitas Fjuk.
Tema meelest olid sellised üksikud vaidluspunktid rohkem seotud teatud konkreetse poliitilise situatsiooniga kui olema põhiseadusega. Seetõttu võisid muud, võib-olla ka olulisemad teemad ülekohtuselt vähem aega ja arutlust saada.
«Kui inimesed asusid põhiseadust tegema, siis andsid nad kõik vande, et nad unustavad argipoliitika ja tulevad Põhiseaduse Assamblee saali vabana sellest ja mõeldes ainult Eesti riigile ning tulevikule. Ja siin nad komistasid,» meenutas Fjuk.
Ta rõhutas, et Eesti põhiseadus väga hea põhiseadus ning kuigi pole asja, mida ei saaks paremini teha, pole põhiseadusega tavaline seadus, mida peaks kogu aeg paremaks tegema.
«Põhiseadus peab andma sellise karkassi, millele ehitada õigusriik ja seaduses. Just selles suhtes on Eesti põhiseadus hea, et see on piisavalt üldsõnaline, andes põhimõisted ja –hoiakud. See pole meid kätest-jalust sidunud ega keelanud oma riigi korraldusega edasi minna.,» märkis Fjuk.
Tema hinnangul pole mõne olulise küsimusega edasi mindud poliitikute mugavuse ja rumaluse pärast. Näiteks põhiseaduse muutmist rahvahääletusega seonduvas ei takista tema sõnul mitte põhiseaduse muutmise keerukus, vaid poliitikud, kelle jaoks on mugavam kui rahvas parlamendivalimiste vahele jääva nelja aasta jooksul oma häält sekka öelda ei saa.
«Põhiseaduse muutmist pole alati takistanud mitte see, et põhiseadus oleks nii hea vaid lihtsalt poliitikute vastuseis neile ebamugavate muutuste suhtes.»
Fjuki hinnangul on rahva suhtumine põhiseadusesse kuskil vahepeal, inimesed teavad, et see on olemas ja oluline, kuid ei tunne seda sügavuti.
«Põhiseadust eriti ei tunta, nii nagu vanasti talumees mõisahärrat ja –prouat hästi ei tundnud, võib-olla hekki tagant nägi ainult kübarat. Praegu on sama moodi, ma arvan, et enamus rahvast pole põhiseadust korralikult lugenud. Aga nad teavad, et see on olemas, sel on oma tähendus, väärtus ja seetõttu peetakse sellest ka lugu,» märkis ta..
Ise loeb endine poliitik ja praegune raadiosaatejuht põhiseadust üsna sageli. Klassikaraadio saade «Räägivad», mida mees juhib, on lõviosalt seotud riigi ja poliitika teemadega.
«Pean oma teadmisi siis aegajalt värskendama. Paragrahvid ja sõnastused võivad isegi meeles olla aga kui tahan raadios hiilata, mis artikliga oli täpselt tegemist, siis olen ikka vaadanud,» meenutas Fjuk.
Täna 20 aastat tagasi, 28. juunil 1992 andis 91 protsenti Eesti valijatest rahvahääletusel poolthääle Eesti Vabariigi uuele põhiseadusele.