Maavanem: meie arvamust küsitakse ääretult vähe

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev omavalitsustesse võidu- ja jaanipäevatuld jagamas.

FOTO: Vahur Kukk

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi (Reformierakond) sõnul pole maavanema ametikoha kaotamise ideed temaga kunagi arutatud, kuigi maavanema koha kaotamisest on riigis räägitud küll. Lisaks tunneb Svjatõšev, et maavalituse teadmisi kasutatakse liialt vähe.

Svjatõševi hinnangul on maavanemate ametikohtade kaotamise ja maavalitsuste reformimise idee tõstatamine veider, sest viimasel ajal on pigem räägitud sellest, et riigiasutused on maapiirkondadest eemale liikunud.

Svjatõševi arvates on kõige kohapealsem ja inimestega otseselt kokku puutuv riigiinstitutsioon just maavalitsus, mis teostab riigi poliitikat.

«Maavalitsus omab kõige paremat informatsiooni maakonnas toimuva kohta, sest need inimesed, kes maavalitsuses töötavad, puutuvad igapäevaselt inimestega kokku ja pakuvad oma abi,» selgitas Svjatõšev.

Svjatõševi toonitas, et paar aastat ametis olnud maavanem omab maakonnast kõige paremat pilti, kuid nende arvamust küsitakse kahjuks ääretult vähe.

Svjatõšev selgituste kohaselt vastutavad maavanemad maakondade tasakaalustatud arengu eest, kuid viimaste aastate uuringud näitavad, et Eesti on lohus. Seetõttu oleks vaja maavalitsusi hoopiski tugevdada ja anda juurde otsustusõigust näiteks raha jaotuse üle otsustamises.

«Mingite suvaliste ametkondade filiaalide tekitamine  - see tundub mõttetu tegevusena. Lihtsam on käia asju ajamas ühes konkreetses asutuses,» sõnas Svjatõšev.

Svjatõševi sõnul võiks maavanemaid ja maavalitsusi kaasata suurematesse aruteludesse, mis aitaks tagada, et näiteks sarnaseid objekte või asutusi ei tekiks naabermaakondadesse, mis omakorda tagaks raha mõistlikuma kasutuse.

Lisaks tõstatas Svjatõševi näiteks päästeameti teema, sest kuigi on arusaadav, et ressursse on vaja paremini kasutada ja muudatusi tuleb teha, peaks suhtlus olema selgem.

«Maavanemad ja omavalitsuste juhid peaks olema varakult teadlikud, et aasta-kahe pärast tuleb otsus ja kõik valmistuvad muudatusteks ette,» selgitas Svjatõšev. «Mitte aga nii, et teeme muudatuse ära ja siis vaatame, et mis pärast teeme.»

Juulis või hiljemalt augustis pöördub justiitsminister Kristen Michal kirjaga erakondade, erinevate institutsioonide, mittetulundusühingute, kohalike omavalitsuste, arvamusliidrite ning teadlaste poole, et küsida neilt näiliselt kolm lihtsat küsimust: a) milline oleks ideaalne Eesti ja miks, b) mida selleks muuta oleks vaja, c) mida olete valmis ise tegema.

Riigireformi eesmärk on välja selgitada, kuidas riik toimib, milliseid toimimisviise me tahame, kuidas on tööd jagatud riigi ja näiteks erasektori vahel. Selgemaks tuleb teha riigi / kohaliku omavalitsuse ning inimese vahekord just teenuste osas.

Üheks võimalikuks ettepanekuks on kaotada maavanema ametikoht ja maavalitsused. Idee kohaselt korraldatakse senised maavalitsused ümber teeninduspunktideks.

Tagasi üles