Linnavalitsus asutab homsel istungil Tallinna linna vaba ühiskonna stipendiumi, millega meenutatakse toonase abilinnapea Vladimir Panovi vahistamist kuus aastat tagasi.
Tallinn asutab Panovi vahistamise meenutuseks stipendiumi
3. märts 2009, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stipendiumi loomise aluseks on Tallinna linnavolikogus 19. veebruaril vastu võetud otsus, millega anti linnavalitsusele ülesanne hakata tähistama vaba ühiskonna päeva 4. märtsil ning teha ettepanekud selle tähistamiseks.
Vastavasisulise eelnõu esitas volikogus keskerakondlane Andres Kollist. «Selle päeva tähistamine just nimelt 4. märtsil, kui teatraalselt lavastatud viisil ja kaamerate ees arreteeriti toonane Tallinna abilinnapea Vladimir Panov, tõstab valvsust selliste aktsioonide ärahoidmiseks meie ühiskonnas tulevikus. Vabaduse võtmine on üks isiku põhiõiguste rängmaid riiveid ning see, mis pandi toime Vladimir Panoviga, oli taasiseseisvunud Eesti üks jõhkramaid justiitsmõrvu,» väitis Kollist eelnõu seletuskirjas.
«Sihtsuunitlusega Tallinna linna vaba ühiskonna stipendiumi asutamisega motiveeritakse kodanikuühiskonna liikmeid, üliõpilasi ning ajakirjanikke enam tõstatama ja käsitlema vaba ühiskonna ja isikukukaitse küsimusi, et kaista kodanikke ning nende õigusi.
Tallinna Linnavalitsus kinnitab korraldusega vaba ühiskonna stipendiumi komisjoni, kuhu kuuluvad Tallinna linna, kodanikuühiskonna ja meediaväljaannete esindajad,» öeldakse linnavalitsuse määruse eelnõu seletuskirjas.
Stipendiumifondi suurus on 20 000 krooni ning see määratakse üks kord aastas ühele kodanikuühiskonna ühenduse esindajale, üliõpilasele või meedias töötavale ajakirjanikule, kes on olnud aktiivne isikuvabaduste kaitse eestkõneleja, kirjutanud uurimistöö või kajastanud antud teemat meedias.
«Vaba ühiskonna päeva tähistamine 4. märtsil sümboliseerib ülekohut, mida on tehtud kodanikele, keda on enne kohtumõistmist meedia ning seeläbi ühiskond ebaõiglaselt süüdi mõistnud, rikkudes nende elu pikaks ajaks. Vaba ühiskonna päeva eesmärgiks on ärgitada ühiskonda enam kõnelema kodanike isikuvabaduste kaitsest ning seeläbi mõjutada otsustajaid, et nad oma võimu ei kuritarvitaks,» leiab linnavalitsus.
4. märtsil 2003 võeti toonane keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Vladimir Panov ja kaitsepolitsei endine asedirektor Priit Tikerpe korruptsioonikahtlusega vahi alla. Kahtluse all oli ka ekspankur Andres Davõdov.
Kohtuasi puudutas osaühingu Kakumäe võrgud aktsiate müüki. Väidetavalt olevat Kakumäe Võrkude juhatuse liige Andres Davõdov andnud 150 000 krooni Tallinna abilinnapeana töötanud Panovile selleks, et too tagaks OÜ-le Kakumäe Võrgud soodsate õigusaktide menetluse, Tallinna linnaga teenuselepingu sõlmimise ning vee- ja kanalisatsiooni liitumistasude hüvitamise.
Mitu aastat kestnud kohtuasi hakkas 2006. aastal lõpuks otsuseni jõudma, kui asja menetlenud kohtunik Ardi Šuvalov jäi vahele Davõdovilt altkäemaksu küsimisega. Seejärel viidi asja arutamine üle Pärnu maakohtusse ning alustati sellega sisuliselt otsast peale.
Panovi vintsutamine lõppes alles 2008. aasta jaanuaris, kui riigiprokurör loobus tema ja Tikerpe vastu esitatud süüdistustest, põhjendades seda sellega, et tõendite hindamise praktika on riigikohtus vahepeal muutunud ja viis aastat hiljem uusi tõendeid koguda oleks keeruline. Kohus mõistis Panovi ja Tikerpe õigeks. Andres Davõdov mõisteti õigeks mõni kuu hiljem.