Sebe bussijuht: sõidumeerikute võltsimine on tavaline

Reisijad ei saa bussi astudes kindlad olla, kas juht on ohutuse tagamiseks ka piisavalt puhanud – bussijuhtide hinnangul tuleb neil tihti lubatust rohkem sõita. FOTO: Liis Treimann

Bussijuht võtab auto pagasiruumist sõidumeeriku ehk ketta, nagu seda tavaliselt nimetatakse, ja näitab oma eilset tööpäeva. Võhiku jaoks on see lihtsalt kettakujuline paberilehekene, kus mingid tulbad, kriipsukesed ja sigrimigri.

Tegelikult näitab see põhimõtteliselt kõike, mida bussijuht eelmisel tööpäeval tegi: millal alustas, millal lõpetas, millal olid pausid, kui pikalt sõitis, milline oli kiirus. «Selle ketta viskan kodus minema ja panen uue asemele, mis näitab, just nagu ma oleks sel päeval hoopiski puhanud,» räägib ta. «Kuna politsei kontrollib harva ja risk on väike, siis tavaliselt sätin kettaid kord nädalas.»

Ta töötab Eesti suurimas ja tuntumas bussifirmas Sebe. Tema sõnul on ketaste võltsimine ehk seaduserikkumine Sebes kui just mitte massiline, siis tavaline.

Sõidumeerikute võltsimine

Auto- ja bussijuhtidele kehtivad Eestis ranged töö- ja puhkeaja reeglid, mis määravad kindlaks korra, kui palju bussijuht sõita võib ja kui palju peab ta puhkama. Loogika selle taga on lihtne – bussijuht ei tohi liiga palju sõita, sest see on liiklusele ohtlik, ta võib lausa rooli taga magama jääda.

Selle kontrollimiseks kasutataksegi sõidumeerikuid, need on seadmed, mis automaatselt sõiduaega arvestavad. Olemas on digitaalsed sõidumeerikud, mida juhtide sõnul võltsida ei saa, enamasti kasutatakse Eestis aga mehaanilisi sõidumeerikuid ehk kettaid, mille võltsimine on lihtne – kui ketas lõhki, siis viskad selle ära, paned uue asemele ning vormistad selle puhkeajaks. Mõnikord võib seda teha päeva, mõnikord ka lihtsalt poole päeva kaupa.

«Näiteks tulen kella seitsme ajal tööle ning panen ketta käima. Kella üheteistkümne ajal panen uue ketta asemele, millel näitan, et kella üheteistkümneni oli mul hoopiski puhkeaeg,» räägib üks teine bussijuht. Ka tema töötas palju aastaid Sebes, kuid läks hiljuti teise firmasse. Põhjus oli peamiselt just selles, et Sebes tuli liiga palju sõita, graafikud olid sassis, puhkepäevade ajal kutsuti tööle, kettaid sõideti lõhki.

Tema sõnul plaanis samal ajal Sebes töölt lahkumist veel kümmekond bussijuhti. «Külajutt rääkis, et neid oli veel rohkem, aga seda ma kinnitada ei saa,» lisab ta.

Veel üks Sebe bussijuht kinnitab, et viimastel kuudel on tõesti palju juhte ära läinud. «Umbes paar kuud tagasi tuli uus dispetšer. Tööd teha ta ei oska, sõidugraafikud on sassis. Mul on vaba päev, aga ikka helistatakse, et tule tööle, ära ketta pärast muretse, ajame selle korda,» räägib mees.

Ükski Sebe bussijuht, kellega Postimees sellel teemal rääkis, ei tahtnud seda teha avalikult ja oma nime all. «Inimesed kardavad,» selgitas üks. «Suitsunurgas kiruvad küll, aga tegelikult kardavad töökoha pärast.»
Kokkuvõttes keerlevad kaebused just töö- ja puhkeaja ümber. Liiga palju ja liiga pikalt tuleb sõita, puhkepäevad ei kehti. «On ka muid asju, näiteks ei arvestata Sebes tööaja sisse seda, et tööpäeva lõpus pean bussi tankimisest ja pesust läbi viima, see aga võtab jälle oma tund-poolteist aega. Raha selle eest ei saa, sisuliselt tasuta töö,» ütleb bussijuht.

Raha aga ei ole siiski peamine kaebus, sest  Sebes makstakse korralikult. Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühingu esimees Peep Peterson ütleb samuti, et sõlmisid eelmisel nädalal Sebega kollektiivleppe, kus lepiti kokku 6–7-protsendine palgatõus.

«Sebe on turul üks paremaid palgamaksjaid. Mitmes teises firmas küünivad me nõuded 12 protsendini,» sõnab Peterson. Hiljuti Sebest lahkunud bussijuht ütleb samuti, et Sebe maksab normaalselt, aga selle eest tuleb ka kõvasti sõita.

«Praegu saan ma sada eurot kuus vähem, aga sõidan päevas 400 kilomeetrit. Sebes aga oli 500–600 kilomeetrit päevas miinimum,» räägib ta. Võib-olla just sellest – teiste firmadega võrreldes tunduvalt pikematest läbisõitudest algavad ka ketaste lõhkisõitmise ja töö- ning puhkeaja segiminemise probleemid.

Rohkem probleeme

Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi küsib eespool toodud kaebusi kuuldes kõigepealt, kes seda rääkis, siis võtab aga ettevaatliku tooni. «Ma ilmselt valetaksin, kui ütleksin, et meil pole mitte kunagi seda probleemi (sõiduketta lõhki sõitmist) olnud,» ütleb Väärsi alustuseks. Samuti kinnitab ta, et neil firmas on tõepoolest tööl uus dispetšer ja viimasel kuul on seetõttu sõidugraafikutega tõesti tavapärasest rohkem probleeme olnud.

Hiljem saadab Väärsi kirjalikult lisaks pikema ja diplomaatilisema vastuse. Ükski bussijuht, kellega ma seda lugu tehes rääkisin, ei öelnud, et just Kuldar Väärsi on käskinud kettaid lõhki sõita, aga ülemustele viidatakse küll. «Ülemus pole kunagi minu juurde tulnud ega käskinud sõiduketast rikkuda,» räägib üks bussijuht. «Ent ülemused peavad seda teadma, et selliseid graafikuid ei ole võimalik puhtalt ära sõita.»

Kommentaar
Kuldar Väärsi

Sebe juhatuse esimees

Bussijuhtide töö- ja puhkeaeg on täpselt seadustega reguleeritud. Nende reeglite täitmist kontrollib ettevõte ning väga sageli teeb kontrolli ka politsei. Põhimõttelisi rikkumisi ei saa siin esineda. Töö- ja puhkeaja reeglitest lähtuvalt koostatakse kuugraafikud ning neid jälgitakse ka jooksvate muudatuste tegemisel.   

Kõrvalekaldeid töö- ja puhkeaja reeglites võib ette tulla siis, kui tee- või ilmastikuolud on tavapäratud. Näiteks ummikud Tallinna sissesõidul pikendasid sõiduplaaniga võrreldes bussijuhtide tööaega.

Samasuguseid olukordi võib ette tulla ka väga raskete lumeoludega. Sellisel juhul on bussijuhi kohustus ketta tagaküljele märkida põhjus, miks kõrvalekalle on toimunud. Meie kogemuse kohaselt on sellistel juhtudel ka politsei olnud mõistev.

Nii nagu igas teenindusettevõttes tuleb ka Sebes ette olukordi, kus kedagi tuleb graafikuväliselt välja kutsuda. Kõige sagedasem põhjus selleks on haigestumine. Selliste väljakutsumiste puhul jälgitakse töö- ja puhkeaja reegleid.

Tagasi üles
Back