Kui Tallinna Rahumäe põhikool on õpilaste mahutamisega nii hädas, et otsustas kõik värsked koolijütsid teise vahetusse õppima panna, siis kesklinnas värskelt renoveeritud Liivalaia gümnaasium soovib lehekuulutuse abil lapsi lisaklassi tarvis juurde leida.
Liivalaia gümnaasium teatas lehekuulutuse kaudu, et komplekteerib täiendava, 1.c klassi, mille õppetöö toimub ühes vahetuses. Kool reklaamib end kaasaegse õpikeskkonna, põneva spordi- ja huvitegevuse ning turvalisusega kesklinnas.
Kooli direktor Veiko Rohunurm ütles Postimehele, et otsustas vabasid kohti reklaamida lehes seetõttu, et majas on piisavalt ruumi enama kui vaid kahe klassi avamiseks.
«Teatud koolidesse on määratud nii palju lapsi, et seal tekib õhtune vahetus, seetõttu mõtlesime, et ehk on meie pakkumine abiks nendele vanematele, kes tahavad hommikusse vahetusse last panna,» rääkis Rohunurm. Näiteks viitas ta Nõmme piirkonna ülerahvastatud koolidesse määratud laste vanematele.
Haridusamet määras kooli 69 last, neist 14 vanemad teatasid, et ei soovi kohta ning osa pole endast üldse märku andnud. «Ütlen ausalt, minu kooli määratud laste nimekirja vaadates oli seal kümmekond sellist nime, mille järgi võiks arvata, et nemad eestikeelsesse kooli küll ei tule,» rääkis direktor.
Põhjuste arvamisel, miks Liivalaia gümnaasiumi nii vähe lapsi määrati ja teistesse nii palju, et ära ei mahu, püüdis Rohunurm diplomaatiliseks jääda: «Ju siis haridusametil on mingid kriteeriumid. Võibki olla, et meie koolimaja ümbruses – ütleme 300 või 500 meetri raadiuses – ei elagi väikseid lapsi nii palju.
«Aga meil valmisolek rohkem lapsi võtta on olemas. Kaua kaalusime ja leidsime, et kui me ise endast teada ei anna, siis ei teagi sellest keegi. Võib-olla mõnel vanemal tekib huvi saavutada normaalne töörütm, et ta ei pea muretsema, mida laps hommikul kodus teeb.»
Uuselamud teistes piirkondades
Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ütles, et Liivalaia gümnaasium on elukohajärgne kool ja ainult kodukoha järgi lapsi sinna määrati. «Liivalaia gümnaasiumi piirkonda pole tekkinud uuselamupiirkondi. Küll on uusi elamuid ehitatud Westholmi gümnaasiumi ümbrusse ja Kristiine piirkonda. Eks ikka eelkõige määrab koolieelistuse see, kus inimesed elavad,» lausus Lokk.
Põhjuseks, miks kool kolme paralleelklassi täis ei saanud, pidas ta pigem seda, et lapsevanematel oli võimalik määratud koolikohast loobuda ja otsida mõni teine kool. «Meil ju on teada, et kesklinnas teatud koolid, kuhu saavad kandideerida üle linna kõik lapsed,» viitas ta, et kesklinnas on koolikonkurents tihe.
«Lapsevanemad otsustavad eelistusi kirja pannes vahel üksikute argumentide üle, müüdid elavad kahjuks oma elu. Tegelikult lähevad nad lõpuks kooli ja rõõmustavad, nähes, mis seal toimub,» arvas haridusametnik samas.
Nii arvas ta, et lapsevanematele meeldib pigem see, kui sügisel kooliteed alustanud lapse päev ei alga mitte kella 10-12 vahel, vaid traditsiooniliselt kella 8 ajal.
«Meie määrame lapsed kooli Tallinna rahvastikuregistri järgi, meie ja ka koolijuhtide mure ongi selles, et tegelikult nad võib-olla ei elagi Tallinnas ega ka Eestis,» sõnas Lokk. Ka sel aastal oli tema sõnul umbes 500-600 last, kes määratud koolikoha peale mingit vastust üldse ei andnudki.
Liivalaia gümnaasiumis on praegu komplekteeritud kaks esimest klassi – üks spordi- ning teine loodus-majandussuunaga. Kolmanda klassi avamiseks peaks direktori sõnul soovijaid tulema vähemalt 20. Esialgu on see kavas avada tavaklassina, kuid Rohunurm ütles, et see sõltub ka vanemate soovist. «On ka selliseid vanemaid, kes eelistavadki tavaklassi, sest lastel on niigi palju kooliväliseid tegevusi – muusikakool või palju trenne,» rääkis ta.
Ka mõningad ümberkorraldused on võimalikud, sest tema sõnul valis osa lapsevanemaid praegu olude sunnil lapsele suuna välja, ehkki oleks eelistanud tavaklassi.
Õpetaja on klassi jaoks välja valitud. Avaldusi võtab gümnaasium vastu terve suve, lõplik selgus klassi tuleviku suhtes võib saabuda augusti keskpaigas või pärast seda.
Pärast 10. juunit, mil kõik lapsevanemad pidid neile määratud koolikohad kinnitama, toimus liikumisi mitmetes koolides üle Tallinna ja vabu kohti vabanes igas linnaosas: Nõmmel Pääsküla ja Nõmme gümnaasiumis, Mustamäel võtavad hea meelega lapsi juurde 37. keskkool ja Arte gümnaasium, Põhja-Tallinnas kunstigümnaasium, Lasnamäel Kuristiku, Sikupilli, Laagna gümnaasiumid ja Lasnamäe üldgümnaasium. «Lasnamäel ongi eestikeelset õpilaskonda vähem, seetõttu on neis koolides vabu kohti,» tõdes Viivi Lokk.