Kütuseärile paistab jõuline lõpp, vedajad plaanivad protesti

Kalev Vaaks piiril

FOTO: Sille Annuk

Homme keskpäeval plaanivad kümned kütusevedajad Eesti-Vene piiril protestida teist nädalat kestva tolliametnike jäiga käitumise vastu, kuna lisakütuse maksustamine on võtnud neilt tulusa töö.


Võrumaa mees Rein on ülepiiriäri ajanud viimased kaks aastat. Alguses tuli kütust kundedele koguni 200 kilomeetri taha kohale viia, nüüd on äri end hästi sisse töötanud ja kunded tulevad ise tema juurde.

Ühes kuus käib ta kütusehõngulisel tööpostil keskmiselt 40 korda, puhastulu ühe tiiru pealt 38 eurot ehk umbes 1500 eurot kuus. Suur summa mitte ainult Lõuna-Eesti, vaid ka pealinna kohta. «Aga on siis parem, kui olen riigile koormaks, nurun töötu abiraha ja virelen?»

Piiripealne äri

Venemaa kütuseäri on elatusallikaks sadadele Lõuna-Eesti inimestele. Maksu- ja tolliamet võttis läinud nädalal aga jäiga hoiaku: inimestelt, keda peetakse kütuseäritsejateks, nõutakse edasise teekonna sihtpunkti nimetamist ja selleni jõudmisest ülejääva kütuse eest aktsiisi tasumist, et sellest  omanäolisest ärist ka Eesti riigile kasu sünniks. Kui Volkswagen Passati mees ütleb piiril, et tema sihtpunktiks on näiteks Tartu, siis ülejäänud paagis oleva kütuse eest tuleks tal aktsiisi tasuda 40 eurot.

«Nagu 90ndate alguse Eesti! Kooperatiiviaeg – tehke, aga makske! Riigimaffia!» kõlab meeste suust, kes püüavad omal moel ühe suurima tööpuudusega kandis ellu jääda, pere toita. Kütust käivad toomas palgatöölised, ettevõtjad, taksojuhid Võrust Tartuni, talupidajad. Sest miks ikka õhtul telekat vaadata, kui võib teenida raha endale ja aidata odavama kütusega ka naabrimeest.

Lukku kütuseäri panna ei saa, küll aga piiripealsete elu ebamugavaks teha ja «kiusata»
seaduses kirjapanduga: «Mootorsõidukiga Eestisse saabumisel on lubatud aktsiisivabalt kaasa tuua mootorsõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalikus koguses mootorkütust, mis on mootorsõiduki standardses kütusepaagis ja mida kasutatakse ainult selles samas mootorsõidukis.»

Ei ole ime, et lõunaeestlaste seas on ühtäkki väga populaarseteks sihtpunktideks saanud Leedu ja Poola, Tallinn ja Helsingi. Tegelikult öeldakse sageli sihtpunktiks «kogu Euroopa Liidu ruum» hoolimata sellest, et kodune garaaž võib olla Luhamaa piiripunktist 20 kilomeetri kaugusel Obinitsas. Poola juttu tolliametnikud muidugi ei usu.

Mehi ärritab seaduse puudulikkus, topeltmoraal ja see, et tolliametnike jaoks on alanud uskumise ja arvamise, mitte faktide ja tõendite aeg. Näitena üks vestlus piiriületaja (PÜ) ja tolliametniku (TA) vahel.

TA: «Kui palju teil paagis kütust praegu on?»

PÜ: «180 liitrit umbes.»

TA: «Ja te sõidate kuhu?»

PÜ: «Poola arvatavasti.»

TA: «Miks sinna?»

PÜ: «Puhkama. Sõidan mööda rannikut Varssavini, siis vaatan edasi. Tee peal selgub.»

TA: «Te saate ise aru, et see sihtpunkt ei ole veenev?»

PÜ: «Miks ei ole veenev? Kas ma ei tohi Poola minna?»

TA: «Te võite absoluutselt Poola minna, aga tolli jaoks selline seletus ei ole piisav. Teie sihtpunkt ei ole veenev. On ilmnenud, et tuuakse rohkem kütust, kui sihtpunkti jõudmiseks tarvis, ja seetõttu tuleb hakata rohkem süvenema ja kontrollima sihtpunkte. Meie andmebaasi järgi on teie auto korduvalt üle piiri sõitnud. Parem öelge oma õige sihtpunkt. Nii on parem teile ja meile.»

PÜ: «Aga kuidas ma tean, kui palju mul kütust paagis on? Ma ei pruugi seda teada. Ja uuematest autodest ei ole võimalik üldse kütust välja pumbata, kuna klapp on ees!»

TA: «Tegemist ei ole raketitehnoloogiaga, aga paagi põhja all võib olla kork!»

PÜ: «Ma ei ole nõus mitte midagi maksma.»

TA: «Kui te toote kaupa maale, siis peate maksma.»

PÜ: «Aga ma ei impordi midagi! Ma kasutan kütust enda tarbeks. Sihtpunkti jõudmiseks.»
Vestlusesse sekkub järjekorras järgmine autojuht: «Seaduses on kirjas, et paak võib kütust täis olla, lisaks 10 liitrit kanistris – miks mind praegu kinni hoitakse? Miks te hoiate inimesi kinni? Ma olen piiril täna esimest korda!»

Tolliametnikuga vestelnud mees oli piiril kinni veidi alla kuue tunni. Ta viidi ka väiksesse ruumi, kus ülekuulamist ja selgitustööd tegid neli tolliametnikku.

Pigem Lätti, aga ei maksa

Esmaspäeva õhtul oli piiriületamise rivist n-ö kõrvale tõstetud autosid paarkümmend, teisipäeva pärastlõunaks oli neist alles jäänud neli. Suurem osa juhtidest nõustus aktsiisi maksma, leidus aga ka neid, kes pidasid õigemaks Venemaale tagasi sõita ja Läti kaudu Eestisse tulla, kuid mitte maksta. Ring tuleb umbes 300 kilomeetrit, aga põhimõtted on kütust- ja aega neelavaist lisakilomeetreist sageli tähtsamad.

Näiteks Sergei jaoks, kes on passi järgi Kalev Vaaks. Ta kannab särki kirjaga CCCP, vene sümboolikaga on tal kohvitass ja välgumihkel, ta on Eesti riigi peale südamest kuri.

Teisipäeva pärastlõunaks oli ta piiri peal oma õigust taga nõudnud üle ööpäeva ja jagas hurjutusi invaliidist lätlase suunas, kel jagus meelekindlust üle 30 tunni, kuid maksis siis aktsiisi ära ja sõitis tossava summutiga kiirelt üle piiri. «Vot sellest ei saa ma aru,» ei mõistnud Sergei, kelle auto oli toll võtnud röntgenisse. Rahaasjad käivad vähemalt Luhamaal sulas.

Kui pärast 24 tunnist ootamist koduigatsus aktsiisisummast suuremaks kasvab, tuleb sularaha puudumise korral koju helistada, et keegi ülekande teeks ja tõkke tagant minema päästaks.

Viimati oli Sergei piiril 28. juunil ja siis ei olnud ületulekuga probleeme. «See sihtpunkti taga ajamine on jabur. Komöödia! Ma olen väga liikuv inimene, auto on mul on olnud neli kuud, aga sõitnud olen selle aja jooksul 28 000 kilomeetrit! Vaene inimene olen, mina ei jaksa oma pensioni kõrvalt aktsiisi eest maksta! Jaksan pensioni eest käia 10–15 korda kuus Venemaal, sest mul on tarvis värsket õhku. Eesti lollidemaa õhk ei sobi mulle,» lobises mees, kelle sõnade mitte uskumiseks ei pea tolliametnik olema.

Kuid bravuuri kõrval on ka temal oma õigus: «Tolliametnikud arvavad, et olen kütuseärimees. Nad arvavad, et tegelen kütusega majanduslikel eesmärkidel, aga see on vaid arvamus! See, et ma enda öeldud sihtkohta ei sõida, on samuti vaid tollitöötaja arvamus või usk. Jonnakas ja enda eest seisja, nagu ma olen, sõidan pigem Venemaale tagasi ja Läti kaudu Eestisse, aga mina maksma ei hakka.»

Tolliametnikke ta ei süüdista, sest neile «tuli käsk Tallinnast». Sergeil on hea meel, et kuigi tema silme all asuti ka 80-aastaselt papilt paagis oleva kütuse eest aktsiisi nõudma, lasid tollitöötajad ta siiski lisamaksuta üle piiri Eestisse tagasi. «Riik tehku oma seadused korda.

Lõpetagu ära see topeltmoraal ja segane seis. Olgu siis selgelt kirjas – üle piiri võib kütust toomas käia näiteks korra nädalas,» pakkus ta välja.

Nõuded tollis

Tollieeskirjad väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvale reisijale

Mootorikütus

Mootorsõidukiga Eestisse saabumisel on lubatud aktsiisivabalt kaasa tuua:

•    mootorsõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalikus koguses mootorikütust, mis on mootorsõiduki standardses kütusepaagis (sh veemootorsõiduki standardses
kütusepaagis) ja mida kasutatakse ainult selles samas mootorsõidukis

•    lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel kuni 10 liitrit kütust mootorsõiduki kohta samas mootorsõidukis tarbimiseks

•    Aktsiisivaba mootorikütust tohib kasutada vaid sõidukis, millega kütust sisse veeti, ning keelatud on kütuse sõidukist väljavõtmine või selle igasugune üleandmine. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil.

Tubakatooted

•    40 sigaretti või

•    100 sigarillot või

•    50 sigarit või

•    50 grammi suitsetamis­tubakat või

•    50 grammi närimistubakat.

Alkohol

•    veini kuni 4 liitrit (v.a vahuveini, liköörveini)

•    õlut kuni 16 liitrit

•    lisaks 2 liitrit alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega kuni 22% (sh vahuveini, liköörveini) või 1 liitri kanget alkohoolset jooki (alkoholisisaldusega üle 22%).

Allikas: Maksu- ja tolliamet

 

Tagasi üles
Back