Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vanemteadur Ott Toomet kirjutab tänase Postimehe arvamusloos, et vene nimega inimesel on keerulisem tööd leida kui eesti nimega inimesel.
Ott Toomet: vene nimi toob kaasa ebavõrdse kohtlemise
5. juuli 2012, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomet viis sellel talvel läbi eksperimendi: Tallinnas saadeti erinevatele tööpakkumistele 1000 sarnast CVd, pooled eesti ja pooled vene nimega. Valiti noortele sobivad ametikohad, mis ei nõua eriti suurt töökogemust.
Tulemused osutusid üsna sarnasteks Lääne-Euroopas ja USAs nähtule: kui eesti nimega kandidaadil on vaja saata umbes 10 CVd, et saada üks kutse tööintervjuule, siis vene nimega kandidaat peab saatma keskmiselt 13 CVd.
«Seega tähendab ainuüksi vene nimi, et on vaja saata 30 protsenti rohkem sooviavaldusi, ja seda ka siis, kui kvalifikatsioon on täpselt sama,» märkis Toomet. «Väga huvitav on see, et vene nime korral mängib eesti keele oskus väikest rolli – katse ei näidanud erinevust nende vene nimega kandidaatide kohtlemisel, kelle eesti keele oskus oli «keskpärane» võrreldes nendega, kelle keeleoskus oli «väga hea».»
Toomet järeldab, et ainuüksi vene nimi toob kaasa ebavõrdse kohtlemise, vähemasti keskmise Tallinna tööandja poolt.
«See ei tähenda ilmtingimata, et vene nimega inimestel on raskem tööd saada – tõenäoliselt leidub Tallinnas piisavalt tööandjaid, kes nime probleemiks ei pea, ja küllap ka selliseid, kes vene nime eesti nimele eelistavad. Aga kui kandideerida kõikidele sobivatele ametikohtadele, on vene nimega inimesed ebasoodsamas olukorras,» lisas ta.
«Näib, et pooleldi on tõepõhi all linnalegendil, mis räägib vene nime eesti nime vastu vahetamisest selleks, et töökohta saada. Muidugi ei garanteeri ka eesti nimi töökohta, kuid viib sellele sammukese lähemale,» võttis Toomet teema kokku.
Pikemalt loe Toometi arvamusartiklit Postimees Plussist.