Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul mõistab ta maksu- ja tolliameti (EMTA) soovi kütuseärile piirialadel punkt panna, kuid leiab, et on ka teisi valdkondi, kust rohkem maksuraha koguda.
Tsahkna pigistaks piirialade kütuseveo osas silma kinni
6. juuli 2012, 10:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tsahkna rääkis Vikerraadiole, et pole probleemistikku poliitiliselt veel kellegagi arutanud, kuid ajakirjanduses ilmunud lugude põhjal on jäänud mulje, et seaduses kirjapandut on võimalik mitmeti tõlgendada, vahendab ERR Uudised.
«Kui mees ütleb, et soovib sõita Saksamaale ja bensiin, mis on tema suures paagis, on selle jaoks mõeldud, siis võiks selle ka nii jätta. See oleks selline inimlik suhtumine ja seda võiks isegi rakendada,» lausus Tsahkna.
Tsahkna sõnul tuleb selgeks teha, kui suurt halduskoormust EMTA sellesse panema peab, et näiteks jälitada inimest ja tõestada, et ta tegelikult keeras 20 km pärast koju.
Rõivas: maksupettuse suhtes ei saa silma kinni pigistada
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Taavi Rõivase hinnangul tuleb piiriülesele kütuseärile aga piir panna ning ta on veendunud, et maksupettus ei ole asi, mille ees silma kinni pigistada.
«Maksu- ja tolliameti hinnangul on Venemaalt autopaakides sissetoodav kütus muutunud kohalike inimeste hobiärist organiseeritud tegevuseks, mis toob kurjategijatele ulatuslikku tulu,» ütles Rõivas.
«Aastas tuuakse üle piiri illegaalseks edasimüügiks ligi 12 miljonit liitrit kütust, mis tähendab, et maksudena jääb laekumata üle viie miljoni euro. Teisisõnu on riigil petturite tõttu igal aastal viis miljonit vähem oluliste valdkondade rahastamiseks,» rääkis Rõivas.
Tema sõnul ei hakata ka tulevikus piirama tavaturistide liikumist, küll aga peab olema võimalus maksustada regulaarselt mitmesaja liitrise paagiga üle piiri «pendeldamine».
Rõivas meenutas, et aasta tagasi lõpetati rahanduskomisjoni eestvedamisel kütusefirmade käibemaksupettus ning ka siis sai samm suure kriitika osaliseks. «Öeldi, et väiketanklad surevad välja ning maal enam kütust osta ei saa. Tegelikkus on vastupidine – tanklaid kinni ei pandud ning riik on ühe aastaga saanud 80-90 miljonit eurot maksutulu lisaks. See on raha, mida saame kasutada hariduse, kultuuri ja teiste oluliste valdkondade tarbeks,» rääkis poliitik.