Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
/nginx/o/2012/07/11/1210970t1h1c2c.jpg)
Sellest hoonega liituvast, katusega kaetud lahtisest või akendega eesruumist, mõisa- ja suvilaarhitektuuri ilmingust sai 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses ka eestlaste elamu pärisosa, kommenteerib kolmeosalise albumi «Eesti taluhäärberid» koostaja, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi.