/nginx/o/2012/07/12/1212416t1he0bb.jpg)
Riigikohtu hinnangul ei võimalda põhiseadus Eesti pädevust piiramatult Euroopa Liidule delegeerida, mistõttu võib tulevikus tekkida vajadus küsida nõusolekut rahvalt ning tõenäoliselt ka põhiseadust taas muuta.
Riigikohus: tulevikus võib olla vaja uut rahvahääletust
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
12. juuli 2012, 17:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu esimees Märt Rask ütles täna pressikonverentsil, et mõne järgmise ELi aluslepingu sõlmimisel või muutmisel võib tekkida küsimus, kas Eesti saab kuuluda ELi nendel tingimustel, mis otsustati 2003. aastal rahvahääletusel, või tuleks küsida rahvalt edaspidiseks Euroopa koostööks selget mandaati. «Jutt käib ikkagi üha suuremast integreerumisest, üha suuremast, kui soovite, föderaliseerumisest,» lausus ta.
Riigikohtu üldkogu märkis täna Euroopa stabiilsusmehhanismi aluslepingut käsitlevas otsuses, et Eesti rahvas andis 2003. aasta 14. septembril toimunud rahvahääletusel nii vormilise kui sisulise nõusoleku, et Eesti võib ühineda ELiga ja seeläbi omada ELi liikmesusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.
Üldkogu hinnangul andis põhiseaduse täiendamise seadus seega volituse ratifitseerida ELiga liitumise leping ning kuuluda ka tulevikus muutuvasse ELi, kuid seda tingimusel, et ühenduse aluslepingu muutmine või uus aluslepe on põhiseadusega kooskõlas. Samas ei anna seadus volitust legitimeerida lõimumisprotsessi ega piiramatult delegeerida Eesti pädevust ELile, märkis riigikohus.
Seetõttu peab üldkogu sõnul eeskätt riigikogu iga aluslepingu muutmisel või uue leppe sõlmimisel eraldi läbi arutama ja otsustama, kas leping või selle muudatus toob kaasa sügavama lõimumisprotsessi, sellest tuleneva Eesti pädevuste täiendava delegeerimise ja seega ka põhiseaduse põhimõtete ulatuslikuma riive. Kui jah, tuleb üldkogu hinnangul küsida nõusolekut rahvalt ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust.
Riigikohtu kinnitusel tuleb neid nõudeid arvestada ka siis, kui Euroopa stabiilsusmehhanismi alusleping toob kaasa muudatusi ELi toimimise lepingus ja ELi leppes.