/nginx/o/2012/07/16/1219458t1hfad2.jpg)
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees ja emakeeleõpetaja Aime Klandorf ütles, et ei pea emakeele seltsi otsust kokku-lahkukirjutamist ja suurtähekasutust muuta liigseks keelereeglite lõdvendamiseks, kuid omajagu harjumist nõuab see siiski.
Emakeeleõpetaja: keeleuuendus nõuab kindlasti harjumist
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
16. juuli 2012, 17:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klandorfi sõnul on sõnaühendite nagu «kas või» kokkukirjutamise lubamine igati õige otsus, sest segadus nende ümber kummitab eesti keele õppijaid juba aastaid.
«Ma olen näinud õpilaste töödest, et see on tõepoolest tohutult suur probleem. Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus on vaja õpilaste puhul pidevalt pisiasjadele tähelepanu juhtida. Mina reeglite leevendamise puhul küll probleemi ei näe, sest põhjendused olid head, põhinesid analüüsil ja statistikal,» leidis Klandorf.
Märksa enam küsimusi tekitab õpetajaskonnas suurtähe kasutamise nõude kaotamine ajaloosündmuste puhul. «See ajaloosündmuste kirjutamine väikese tähega on küll harjumatu. Samas on ka sel puhul põhjendus hea, sest elu on toonud meile palju piiripealseid juhtumeid.»
Klandorfi sõnul on väga keeruline määratleda, millise piirini tuleks keelereegleid levinud keelekasutusest lähtuvalt muuta. «Selge on see, et me ei saa valesti kõnelejate järgi joonduda ja on asju, mis tuleb koolis selgeks õppida,» oli ta kindel.
Juunikuise otsusega kinnitas emakeele selts, et muudetud vormide puhul loetakse õigeks nii endine, kui ka uuendatud vorm. Samas on Klandorfi sõnul küsimus, kui kaua paralleelkasutus kehtib.
Ta meenutas, et enam kui kümmekond aastat tagasi kehtis eesti keeles reegel, et kaupade nimetused, näiteks Eesti juust, tuleks kirjutada väikese tähega. Segane reegel kaotati ja kehtestati määramata pikkusega üleminekuaeg, ent millal see tegelikult lõppenuks loeti, jäi selgusetuks. Tänaseks on lubatud vaid suurtähe kasutamine.
«Määramata ajani need uued muudatused kindlasti mõlemas vormis kehtima ei jää,» oli Klandorf kindel. Sügisel tuleb reeglid ümber õppida nii õpetajatel kui ka õpilastel, sealjuures võivad seni vigaselt kirjutanud noored sama kirjaviisi edasi pruukida.
Klandorf on seda meelt, et keelereeglite muutmisega peaksid end omal käel kurssi viima ka need, kel viimasest emakeeletunnist möödunud juba aastakümneid.