/nginx/o/2012/07/17/1221016t1hdfba.jpg)
Postimehe üleskutsele vastanud lugejad leidsid muu hulgas, et eesti keeles vajab muutmist võõrtähtede ja –sõnade kasutamine ning kaotada tuleks ebamäärasus suur- ja väiketähe kohta.
Lugejad: paljud eesti keele reeglid on häirivad
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
17. juuli 2012, 13:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks oli mitu kommentaatorit seda meelt, et võõrtähti nagu š, z ja ž sisaldavad sõnad oleksid arusaadavad ka juhul, kui neid kirjutada s-iga või ühendiga –sh.
Samas tekitavad jätkuvalt segadust sõnad, mis on eestistamise käigus oluliselt muutunud. Näiteks tuleb väikest rõdu eesti keeles nimetada palkoniks, samas kui teistes keeltes tuntakse seda valdavalt balkoni nime all.
Lugejad juhtisid tähelepanu ka sellele, et keeles on vorme, mille väärkasutamine on pahatihti õige vormiga võrreldes loomupärasem ja seetõttu laialt levinud. Omastamist kirjeldades kasutatakse laialdaselt sõna «kellegile», kuigi õige vorm on «kellelegi». Õudne käänatakse sagedamini «õudsa», kui «õudse». Sarnaselt näib loomuvastane nõue nimetada riiki Argentinaks (võrdluseks – Brasiilia), kuid selle elanikke argentiinlasteks.
Korralagedus suur- ja väiketähega
Postimehele kirjutanud TTÜ dotsent Rein Mägi tõi välja, et lõdvemaks muutunud keelereeglid on soosinud suurtähekasutuse põhjendamatut kadumist.
«Olen väga nördinud, et suurte algustähtedega püütakse vahel «kokku hoida»,» leidis Mägi.
«Näiteks, Tallinna Ülikool on üksainus kindel kõrgkool. Samas Tallinna ülikool on üks paljudest Tallinnas asuvatest ülikoolidest. Seega, loogiliselt on Tallinna Ülikool üks Tallinna ülikoolidest. Kes küll on seda väikest algustähte «moetrendiks» surunud? Asi on võrreldav lohaka kirjutamisega,» leidis Mägi, öeldes, et koolid vajavad selget signaali, kuidas nimesid kirjutada tuleb.
Keelekasutuse lihtsustamiseks tegi lehelugeja Herbert Murd ettepaneku, et vähemasti internetikeskkonnas, kus õigekeelereeglite järgmine nõuab pingutusi, võiks kaotada nõude, et võõrkeeltest võetud tsitaatsõnad tuleb panna kursiivi.
Üks avalike tekstide ja sõnavõttude sisutühjuse pärast muretsev kodanik tegi aga ettepaneku, et eesti keel vajaks olemasoleva 14 käände kõrvale uut – mittemidagiütlevat käänet.