Justiitsministeerium tõstis Murru vangla kinnistu rentimiseks mõeldud 16,9 miljonit krooni rahapuudusel ühelt riigieelarve realt teisele.
17 miljonit vanglaraha tõsteti ühelt realt teisele
6. märts 2009, 19:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumil on leping Riigi Kinnisvara ASiga (RKAS), mille kohaselt rendib riik RKASilt Murru vangla kinnistut. RKAS tagab seevastu hoonete korrashoiu ja teeb sinna vajalikud investeeringud.
Ministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmuse sõnul oli möödunud aasta lõpus ministeeriumil plaan lepingumaksed ette tasuda.
«Mõte lepingumaksed (16,9 miljonit krooni) ette tasuda tekkis 2009. aasta riigieelarvet koostades selle tõttu, et siis (2008. aasta septembris-oktoobris) olid majandusprognoosid oluliselt positiivsemad kui 2009. aasta lisaeelarvet koostades,» rääkis ta Postimees.ee'le.
«See tähendab, et usuti, et riigieelarvesse laekub piisavalt raha, et nimetatud kohustust täita.»
Miks arvati toona, et on kasulikum lepingumaksed ette tasuda - soovist intresside pealt kokku hoida või mõnel muul põhjusel -, seda Kõmmus ei täpsustanud.
Tema sõnul olid aga paari kuu pärast, kui asuti riigi lisaeelarvet koostama, olud märgatavalt muutunud.
«Lisaeelarve koostamise ajaks oli selge, et see (lepingumaksete ettetasumine - toim) ei osutu võimalikuks, mistõttu oleks saanud planeeritud kohustusi täita vaid laenu võttes. See, aga oleks toonud riigile kaasa kahju suuremate intresside näol,» rääkis Kõmmus.
«Kõik, mis lisaeelarvega tehti, on see, et üks summa tõsteti ühelt eelarverealt teisele.»
Tema sõnul on juhtum võrreldav eluasemelaenu võtnud inimesega, kes tahab võimaluse tekkides kogu korteri korraga välja osta. Natuke aega hiljem avastab aga too inimene, et tal ei ole ikka piisavalt raha, ja loobub oma plaanist, jätkates tavapärast lepingu täitmist.
«Te ei ole selles olukorras midagi võitnud ega midagi kaotanud, teil ei ole tekkinud pangale mingit täiendavat võlga, te jätkate oma tavapäraste kohustuste täitmist.»
Mõte lepingumaksed (16,9 miljonit krooni) ette tasuda ei ole tema sõnul praegu parem, kuna kohustuste tasumiseks oleks pidanud raha laenama kõrgema intressiga, kui raha hind hetkel nimetatud investeeringu rahastamiseks on.
«Kuna kõik sõltub raha hinnast, siis tehti lisaeelarvega riigi jaoks kasulikum otsus ja jätkati kapitalirendilepingut praegusel kujul. Esialgne idee põhines oluliselt positiivsemal majandusolukorra hinnangul.»
Riigikogu võttis 20. veebruaril 61 poolthäälega vastu valitsuse usaldushääletusega seotud kaheksa miljardi krooni suuruse negatiivse lisaeelarve, kus olid lisaks kärbetele välja toodud mõned tuluread. Üks taoline oli seotud ka Murru vangala kapitalirendi maksete ühelt realt teisele ümbertõstmisega.