Jaanuaris tekkis kümnes politsei patrullautos võimalus maksta saadud trahv ära kaardiga, kuid täna seda enam teha ei saa.
Patrullautodest kadus kaardiga maksmise võimalus
20. juuli 2012, 11:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe seletas, et kaardimaksete prooviperiood oli kuus kuud ning see lõppes 29. juunil. Kokku paigaldati kaardimakseterminalid kümnesse liiklusbüroo sõidukisse.
Kaardimaksete tegemine oli üpris popupaarne. «Kokku kasutas kaardimakse võimalust 25,4 protsenti eestimaalastest ja 25 protsenti välismaalastest, kellele sel perioodil kiirmenetluse otsus koostati,» teatas Kirsimäe.
Praeguse seisuga on prooviperiood lõppenud ning seda ei pikendata.
«Käimas on alalüüs selles osas, kui suur osa inimestest, kes kaardimakse võimalust ei kasutanud, jätsid ka hiljem trahvi maksmata ja kui palju pidi politsei tegema kulutusi laekumata nõuete sundtäitmisele pööramiseks,» lausus Kirsimäe. «Seda kulu võrreldakse siis testperioodi trendiga ning hinnatakse, kas ja milline oleks võimalik menetluskulude kokkuhoid.»
Tema sõnul tuleb täna suur osa laekumistest riigile täiendava kuluta ning siin tulebki otsustada, kas riigil on vajadus ja ka võimekus sellist mugavusteenust pakkuda.
Ta lisas, et kaardimakse puhul on tegemist mugavusteenusega, kus suhteliselt ebameeldiva trahvimaksmise saab kohe ja koha peal ära teha ning kohe algab ka karistuse aegumine.
«Lisaks on välistatud võimalus, et näiteks unustamise tõttu tähtaegselt tasumata rahatrahv suunatakse sundtäitmisele ja sellel lisanduvad veel kohtutäiturikulud,» sõnas Kirsimäe. «Siiski on trahvi mittetasumisel erinevad põhjused ja kohe tasumise võimaluse andmine ei tähenda, et kõik trahvid kohe ka makstakse.»
Kirsimäe rääkis, et hinnanguline kaardimakseterminalide vajadus oleks PPAs veidi üle 400. PPAs saaks makseterminale lisaks politseisõidukitele kasutada nii riigipiiril kui ka kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindustes riigilõivu tasumiseks.
«Sellega kaasneks nii terminalide rendi- või ostu- ja hoolduskulu ning ka teenustasu,» rääkis ta. «Summa, mis terminalide peale kulub, sõltub eelkõige sellest, kas ja kuidas need kulud riigi ja konkreetse trahvimaksja vahel jaguneks.»
Lisaks eeldab terminalide laiem kasutuselevõtt ka seadusemuudatusi - näiteks riigilõivuseadus näeb ette lõivu tasumist ettemaksuna, kuid sel juhul peaks see võimalik olema tehtava toimingu ajal.