Kohtla-Järvel süttis Baltikumi suurim poolkoksimägi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kohtla-Järve poolkoksimägi.

FOTO: Sille Annuk

Esimesed märgid Kohtla-Järve poolkoksimäe sisemuses miilavast põlengust ilmnesid juba talvel, ent kevadel tekkis Baltikumi suurimale poolkoksimäele esimene põlengukraater ja praegu on tulekahjukoldeid juba kaks.

Leeke võib kevadest saadik põlenud mäe peal näha siis, kui õhtul või öösel piiluda sisse arvukatesse pragudesse ja lõhedesse. Kaugemalt vaadates pole tuld näha, küll aga on tunda haisu.

FOTO: Erakogu

Kohtades, kus mäe sisemus on nii-öelda tühjaks põlenud, on tekkinud suured tühjad augud, mille ümbrus on vägagi varisemisohtlik.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Mäe pinnale on tekkinud hulk kraatreid ja pragusid, kust immitseb välja väävlisegust tossu.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Koht, kus mägi on põlenud.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Koht, kus mägi on põlenud.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Koht, kus mägi on põlenud.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Kohtla-Järve poolkoksimägi

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Säärase põlengu kustutamiseks pole ainsatki universaalset lahendust. Kui tulekahju oleks kuni 186 meetri kõrguse ja 100 miljonit kantmeetrit tuhka mahutanud mäestiku jalamilt selgesti nähtav, teaks sellest igaüks. Aga mägi põleb seest. Eile andsid põlengust märku jõledahaisulist väävlihaisu ja tossu eritanud kollaseks värvunud avaused mäeküljel.

Lisaks on mäe sisse tekkinud mõned päris sügavad augud, kus oli vahepeal ka leeke näha. Kui mäes leiduv aines süttib, kahaneb selle ruumala veelgi ja lõppkokkuvõttes tekivad varingud ning kraatrid. Need varingud muudavad omakorda murelikuks Euroopa Liidu toel mäe sulgemistöödega tegelevad ehitusfirmad Merko ja Rand&Tuulberg.

Ministeerium hoidis saladust

Seni on Eestis süttinud mitte poolkoksi-, vaid aherainemäed – neile mägedele on ladestatud omal ajal põlevkivi kaevandamisest üle jäänud lubjakivi, mille sekka on jäänud paraku ka põlevkivi. Kukruse aherainemägi põles juba 1960. aastatel ja tossab vahelduva eduga praegugi.

Ehkki praegune tehismäe põleng algas juba mitme kuu eest, ei ole keskkonnaministeerium sellest avalikkust teavitanud. Postimeheni jõudis info ühe tundmatuks jääda soovinud Kohtla-Järve elaniku suu läbi. Eile tunnistasid probleemi ka mäge sulgevad ehitusfirmad.

Rand&Tuulbergi ühe omaniku Aivar Tuulbergi sõnul oli temperatuur põlengukraatri servas hiljutisel mõõtmisel 980 kraadi. «Kui minna kaugemale ja võtta pinnast ekskavaatorikopaga, on temperatuur 300 kraadi. Ja kui võtta sügavamalt veel üks täis, siis kopa kihvad juba suitsevad – temperatuur on 600 kraadi,» selgitas Tuulberg. «Me ei tea, mis seal maa all toimub, aga selge see, et pinnas põleb. Tehnikat me enam selle koha peale lubada ei julge, sest ekskavaator võib sisse vajuda.»

Kraatrid ja ka praod tekivad mäe pinnale seetõttu, et tuli nõuab levimiseks hapnikku.

Tuulbergi sõnul anti ehitajatele kätte riigi projekt ja vastavalt sellele on firmad ka tegutsenud.

Keegi ei tea, kuidas sellist põlengut kustutada. Saksamaal on küll tegeldud kivisöemägede kustutamisega, aga see ei ole põlevkivi. Isegi kui Saksa tehnoloogia toimiks Eestis, on tulekahju kustutamine ometi üle mõistuse kallis.

Igal juhul leiavad nii Merko kui ka Rand&Tuulberg, et tegu on vääramatu jõuga. «Aga meile on jäänud praegu suhtlusest keskkonnaministeeriumiga mulje, et säärase ulatusega jama on meie mure,» räägib Tuulberg. «Nemad ütlevad, et uurige ja kustutage, aga mida meie siin teha saame? Me ei tea isegi selle katastroofi võimalikku ulatust. Kui see ei ole force majeure (vääramatu jõud – N.N.), siis mina ei tea, mis asi on üldse force majeure.»

Kogu seda põlengut jälgib kõrvalt tehismäe jalamil oma tehaseid pidav Viru Keemia Grupp, mille juhatuse liikme Meelis Eldermanni sõnul on põlevkivijäätmetesse jäänud omal ajal piisavalt palju orgaanilist ainet. «Soodsate tingimuste korral toimubki kuumenemine, aga praegu käib juba põlemine – koldesse sattus ilmselt suurem kogus hapnikku ja kuumenemisest kujunes põlemine.»

Nõuab palju raha

Nüüd tulekski Eldermanni hinnangul kiiremas korras tõkestada hapniku juurdepääs mäele, aga see on väga keeruline töö. «Sellisele probleemile pole head ja odavat tehnilist lahendust.»

Eldermanni sõnul tehti Kohtla-Järve mäele enne sulgemistööde algust geoloogilised uuringud. «Põlemiskollete tekke ohtu oleks pidanud juba siis ette nägema,» lisas ta. «Kindlasti tegeldi selle ohuga ka siis, aga mitte piisaval määral.» Eldermanni hinnangul pole siiski kuigi tõenäoline, et põlema süttiks terve tehismäestik.

Ta lisas, et põlenguga tegelemine eeldaks tõsiseid baas­uuringuid ja riigi poolt on liig nõuda, et kogu probleemi võtaks enda kanda ehitusfirmad. «Mäe üldine keskkonnaseisund on läinud ju seoses nende sulgemistöödega paremaks, aga selle põlengukohaga tuleks kindlasti tegeleda,» lisas ta.

«Eeldan, et seal oli juba varem kuumenemiskolle, aga mäe sulgemistööde käigus sattus selle juurde õhku ja ühel hetkel toimus süttimine. Mingi süütamisega ei saa siin olla ammugi tegemist – selliseid asju tikuga ei süüdata.»

Eldermanni kinnitusel on praegu suur oht, et Euroopa Liidu hiigelsumma toel läbi viidav mäe sulgemisprojekt ei saa tuleva aasta juuliks lõpetatud just sellesama põlengu tõttu.

Riigi tellimusel Kohtla-Järve tehismäge uurinud geoloogi Erik Puura väitel ei ole aga tegu üldse poolkoksi põlenguga, sest sellisest materjalist mäed pole Eestis kunagi põlenud. «Põlema ei läinud mäe peamised jäätmed, vaid kas kunagi nõlva sisse paigutatud jääkpõlevkivi või mingisugused muud põlevad tööstusjäätmed, mida sinna kunagi pandi,» lausus ta.

«Poolkoks ei ole materjal, mis ise süttiks.» Puura tunnistas siiski, et praeguse põlengu kustutamine on tõsine probleem, millel puuduvad universaalsed lahendused.

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakond teatas eile Postimehele, et ministeerium on Kohtla-Järve poolkoksimäe põlengust teadlik ja uuringud käivad.

Tagasi üles