/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2012/07/28/1238696t1h30e7.jpg)
Kaitseväe kaplanid asetasid täna hommikul Ida-Virumaal Vaivara vallas asuva Grenaderidemäe memoriaalile ja hukkunud punaarmeelaste mälestustähisele pärjad, et mälestada Teise maailmasõja ajal Eesti pinnal toimunud ühes ohvriterohkeimas lahingus langenuid.
Kaitseväe peastaabi kaplani major Raivo Nikiforovi sõnul oli Teine maailmasõda kogu Eesti rahvale ränk katsumus ning sõja-aastatel kaotas Eesti pea neljandiku oma ennesõjaaegsest elanikkonnast. «Eesti rahva poolt asetatud pärgadega mälestame kõiki Sinimägedes ja selle ümbruskonnas aset leidnud traagilise sõjategevuse ohvreid, sõltumata sellest, kummal poolel sõditi,» ütles ta kaitseministeeriumi teatel.
Ministeeriumi teatel tõid Sinimägedes 1944. aasta suvel toimunud lahingud kaasa suure hävingu kogu piirkonnale. Siiani ei ole teada Sinimägedes langenute ja kannatanute täpne arv. Hinnanguliselt ulatusid 1944. aastal Narva rindel peetud lahingute kaotused mõlemal poolel kokku kuni 180 000 inimeseni.
«Eesti oli Teise maailmasõja ajal okupeeritud, Eesti sõjaväe likvideeris Nõukogude Liit juba 1940. aastal. Siiski tuli Eesti meestel sõjas sundmobiliseerituina võidelda nii Punaarmee kui ka Saksa vormis. Nõukogude ja Saksa sundmobilisatsioonid viidi okupeeritud Eestis läbi rahvusvahelise õiguse vastaselt,» märkis kaitseministeerium.
Ministeerium sõnas, et paljud Saksa ja Nõukogude relvajõududesse sundmobiliseeritud eestlased lootsid, et õnnestub taastada Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu koostöös hävitatud Eesti vabariigi iseseisvus.
«Eesti elanikud kannatasid nii Stalini kui Hitleri režiimi tõttu. Kumbki neist ei tunnistanud Eesti iseseisvust ning mõlemad hävitasid Eesti elanikke - eestlasi, venelasi, juute, mustlasi ja teisi,» lisas kaitseministeerium pressiteates.