Silmus elamisloapetturite ümber kitseneb

Foto: Andres Haabu

Politsei– ja piirivalveameti (PPA) järelkontroll tähtajalise Eesti elamisloa saanud inimeste suhtes näitab, et 808-l neist lasub pettusekahtlus ja 12 elamisloa omanikuga tuleb riigil sügisel koguni kohtuvaidlusse asuda.

Numbrid on vahekokkuvõte detsembris alanud tööst, mille käigus menetletakse 2012. aasta lõpuks läbi kõikide kehtivate elamislubade omanike taustad, kes on loa saanud kolmel alusel.

PPA välismaalastetalituse juhataja Liis Valgu sõnul on kõige kaugemale jõutud ettevõtluseks elamisloa omandanud jõukate välismaalaste uurimisega, kelle suhtes algatati juba aasta esimesel poolel 61 elamisloa tühistamise menetlust.

Neist 38-le jäid elamisload alles pärast seda, kui nende varjusurmas seisnud ettevõtted tegid Eestisse mahuka pikaajalise investeeringu või suutsid omanikud tõestada, et riigile toovad kasu firma tütarettevõtted. 181 loa osas alustab PPA tühistamist aga niipea, kui nende aluseks olevate ettevõtete 2012. aasta esimese poole aruanded peaksid näitama olematut majandustegevust.

19 kummitusettevõtte toel hangitud elamisluba on juba tühistatud, sealhulgas loobus kaks välismaalast loast pärast PPA uurimist omal käel. Ülejäänud 17 ei nõustu aga ameti otsusega ja 12 neist on otsustanud riigi vastu kohtusse minna.

Peamiselt Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast ja teistest riikidest pärit välismaalaste argumendi kohaselt antakse elamisluba ettevõtluseks viieks aastaks ja riik ei tohiks eeldada, et ettevõte kohe algusaastail aktiivselt tegutsema hakkab. Seni on PPA andnud loaomanikele üheaastase armuaja, et tulemusi näidata.

Valgu sõnul ihkavad ettevõtjatest välismaalased, kes on Eestis sageli tervete peredena, hoopis ligipääsu Eesti ID-kaardi võimalustele, et siinsetes pankades tehinguid teha. «Luba võis olla ka tagavaraplaan, et kui Venemaal ühel hetkel liiga keeruliseks läheb, siis kolida oma elu ja ärid püsivalt siia Eestisse,» sõnas ta.

Reeglina ei huvitu nad ligipääsust Schengeni viisaruumi, mis on aga oluline nende jaoks, kes taotlenud kaheaastast elamisluba ettevõtte juhtorgani liikmena. Kokku kehtib praegu 1354 sellist luba, millest 627 puhul on tuvastatud petmise tundemärgid. Oma loast on tänavu ilma jäänud 54 inimest ja neid lisandub pidevalt.

Valgu sõnul on ta kindel, et valdav osa neist idariikidest pärit välismaalastest on Eestist lahkunud ja mustalt tööl Lääne-Euroopas. Järelkontroll paljastas, et kirjus seltskonnas on värvikaid tegelasi alates algharidusega lukkseppadest kuni ärimeesteni, kes ostsid endale vahendajate kaudu odavalt koha fiktiivsete riiulifirmade juhtorganites, mida võimaldas Eesti toona hõlbus seadusandlus. Elamislubade tühistamine võtab aga aega, sest reglemendi kohaselt tuleb inimesi menetlusest enne teavitada. Sageli on loaomanikud aga jäljetult kadunud ega vasta kirjadele.

Kui siseminister selliste lubade kvoodiks eelmisel aastal nulliks määras, pöördus välismaalaste huvi kolmanda elamisloa saamise võimaluse – piisava legaalse sissetuleku alusel – vastu. Tänaseks kehtetu elamisloa saamise alus oli mõeldud näiteks jõukatele välismaalastele, kes tahtsid siin pensionipõlve veeta, koormamata meie sotsiaalsüsteemi.

«Siis aga hakkasid välismaalased tooma pangatõendeid või väljavõtteid, mida on kokku joonistada võrdlemisi lihtne,» ütles Valk. Hetkel kehtib 177 sellist luba ja tühistamismenetlusi pole nende suhtes veel alustatud.

Elamislubade korra karmistumine pettuste vähenemist aga ei garanteeri. «Olles selles süsteemis päris kaua töötanud, siis ma arvan, et nõustamisfirmad leiavad taas mingid uued augud, et nendele tingimustele näiliselt vastata või mingil uuel elamisloa alusel «uus uks» leida. See on nende leib,» möönis Valk.